Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Peame vahet maksetega töötukassasse

ÄP 12. juuni 2006, 00:00

Äripäev teeb töötukassa nõukogule ettepaneku peatada töötuskindlustusmaksete kogumine nii ettevõtjatelt kui ka töötajatelt, aga nii, et kindlustuskaitse samal ajal edasi kestaks.

Toimetuse seisukoha poolt on mitu tugevat argumenti. Esiteks, töötukassasse on kogunenud aukartust äratav rahasumma - tänavu esimeses kvartalis ületas see kahe miljardi krooni piiri. Varus on mitu korda suurem summa, kui töötukassa on suutnud kogu oma eksisteerimise aja jooksul kõikideks hüvitisteks kokku välja maksta.

Sellise summaga toimetamine käib töötukassale üle jõu, sest see seab raha haldamise süsteemile juba kõrgemad nõudmised. Eesti majandusest käsu korras ära tõmmatud summa läheb Eestist välja - Hollandi suurpanga ABN Amro Asset Managementi hallata.

Ühelt poolt on see hea, et üle pooleteise miljardi krooni (100 miljonit eurot) on Eesti majandusest välja - see pidurdab mõnevõrra inflatsiooni. Kui jätkaksime töötuskindlustusmaksete kogumist, oleks sel samasugune mõju - tänavu veel umbes poole miljardit krooni majandusest kõrvale tõmbamine hoiaks mõnevõrra kitsamana ka tarbijahindade tõusunurga. Ent asemele voolav euroraha nullib oma raha majandusest väljavõtmise praeguse peamise plussi.

Oleme sisuliselt loonud teise riigireservi, mis turgutab majanduskasvu mujal kui Eestis. Milleks meile mitu sellist reservi? Need on vaid ahvatluseks riigitüüri juures olevaile poliitikuile kasutada "seisvaid" summasid oma lubaduste elluviimiseks. Hollandi pangast ei ole muidugi hõlpus sinna hoiule antud raha sellise ettekäändega kätte saada.

Teiseks, tööpuudus on 15 aasta väikseim. Ja kolmandaks - majandus kasvab kiirelt ja analüütikud ennustavad kiire kasvu jätkumist. Seega on väike ka oht, et tööpuudus lähiajal kiirelt suureneks ning töötukassal tuleks välja maksta suures ulatuses hüvitisi.

Juba mullu esitati töötukassale vähem hüvitistaotlusi, samuti kahanesid väljamakstud summad võrreldes 2004. aastaga. Eelmisel aastal korjas töötukassa maksetena ära ligi viis korda rohkem raha, kui hüvitisteks kulus. Töötajate kindlustusmaksest laekus 480 miljonit krooni, hüvitisteks läks 100 miljonit. Tööandjad maksid 256 miljonit, hüvitistele kulus 48 miljonit. Hüvitistelt tasutud sotsiaalmaksu tegi tasa töötukassa teenitud investeeringutulu.

Sama suund jätkub ka tänavu: esimeses kvartalis laekus töötaja ja tööandja kindlustusmakseid kokku 150 miljonit krooni, hüvitisteks maksis töötukassa aga 37 miljonit. Ehkki kindlustusmakse määr vähenes tööandjaile poolelt protsendilt 0,3-le ja töötajatel ühelt protsendilt 0,6-le, vähenesid maksete laekumised vaid kümnendiku võrra, võrreldes mullu sama ajaga. Samas väheneb hüvitisesaajate ja taotluste arv. Näiteks aprillis sai töötukassa kolmandiku võrra vähem hüvitisetaotlusi kui mullu samal ajal.

Palkade kiire kasv tekitab siiski mõningaid muremõtteid - kas kõik ettevõtted suudavad sellega sammu pidada ega satu majandusraskustesse? Seda välistada ei saa, samas on töötukassas tööandja maksejõuetuse puhuks rohtu praegu enam kui küll. Peame siis maksete kogumisega vahet. Ja ehk aitab just see summa, mis praegu maksena ära tõmmatakse, mõnel ettevõttel raskustega toime tulla, hoida ära hea tööinimese ettevõttest lahkumise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing