Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hiinast suurimad esmaemissioonid

Peeter Teder 19. juuni 2006, 00:00

Hiina - riik, mis kuni 1984. aastani ei tunnistanud firmade õigust müüa aktsiaid - näib nüüd kulgevat mööda kapitalistlikku teed.

Formaalselt kommunistlik riik laseb korraldada maailma suurimaid uusi avalikke esmaemissioone (IPOsid). China Life'i 3 miljardi dollari suurune avalik aktsiate pakkumine oli suurim 2003. aastal. Hiina Ehituspanga 9,2 miljardi dollariline pakkumine oli suurim 2005. aastal, vahendas CNN Money.

Bank of China 9,73 miljardi dollari (118,5 miljardi krooni) suurune IPO eelmise kuu lõpus oli suurim 1999. aastast saadik. Hiina suuruselt teine pank müüs aktsiaid hinnaga 2,95 Hongkongi dollarit tükk ja emissioon märgiti 16kordselt üle. Veidi varem arenevatel turgudel aset leidnud aktsiahindade langus ei kõigutanud investoreid ja nad panustasid julgelt laenunõudluse kasvule. Esimesel börsipäeval rallis aktsia 15 protsenti. Võrreldes emissioonihinnaga oli aktsia eelmise nädala lõpus 16,1 protsenti plussis. Uudisteagentuuri Bloomberg andmeil võtsid paljud emissioonis osalejad aktsiate märkimiseks laenu.

Bank of China IPO ei jää aga kaua suurimaks. Enne käesoleva aasta lõppu peaks avalikkusele 10 kuni 12 miljardi dollari eest oma aktsiaid pakkuma veel Hiina Tööstus- ja Kommertspank. (Sellest suuremaks võib aga kujuneda Rosnefti IPO, mille mahuks plaanitakse kuni 14 miljardit dollarit.) Kokku soovivad Hiina firmad kaasata maailmast tänavu 30 miljardi dollari eest vahendeid. 2008. aastaks plaanib veel tosina jagu Hiina firmasid oma aktsiate noteerimist välismaistel börsidel.

Hiina IPO buum on vesi emissioonikorraldajate veskile. Nendest lõikavad suurimat kasu investeerimispangad Goldman Sachs, Merrill Lynch ja Morgan Stanley.

Investeerimispangad on ka ise paigutanud oma raha Hiinasse. Goldman Sachs, on koos American Expressi ja Allianziga maksnud 3,8 miljardit dollarit 9protsendilise osaluse eest Hiina Tööstus- ja Kommertspangas. Bank of America on maksnud 3 miljardit dollarit 9protsendilise osaluse eest Hiina Ehituspangas. Royal Bank of Scotland on omandanud 5 miljardi dollari eest positsiooni Bank of Chinas.

Praegu paistavad need paigutused hea investeeringuna: Hiina Ehituspanga aktsia hind on tõusnud rohkem kui 50% ja tõusnud on ka teiste pankade aktsiate hinnad.

Kuid küsimus on, kas investeeringud Hiina pangandusse tasuvad ennast ära ka pikemaajaliselt? Eriti just Hiina suurpankadesse. Sest nende pankade pikas ajaloos on palju näiteid halvast juhtimisest ja isegi pettusest ning korruptsioonist.

See võibki olla üks põhjus, miks Hiina kommunistlikud juhid on valmis müüma osalusi kodumaistes pankades välismaistele investoritele. Nad tunnetasid, et korruptsioon ja halvad laenud on väljumas kontrolli alt ja riiklikud reformid ei andnud tulemust. Hiina enda aktsiaturud, millel vohab pettus ja siseinfo kasutamine, ei paistnud suutvat kehtestada tõsiseltvõetavat kontrolli pankade üle. Loodeti, et välismaised IPOd võimaldavad suuri panku paremini ohjeldada. Välismaised investorid peaksid sundima pankade juhtkondi võtma kasutusele rahvusvahelisi raamatupidamisreegleid. Strateegiliste partneritena suudaksid välisinvestorid anda teadmisi ja tehnoloogiat ning arendada krediidianalüüsi- ja riskijuhtimissüsteeme.

Kõik see kõlab ilusti, kuid tegelikult pole kommunistlik Hiina kunagi olnud valmis loovutama täielikku kontrolli. Välisosaluste suurust piiratakse praegu 25 protsendini. Hiina suurpankade (ja ka teiste firmade) juhtivametnikud on Hiina Kommunistliku Partei määratud. Nendele ei lähe korda ei aktsiahindade kukkumine ega ka tõus.

Hiina on tagasi lükanud mitmed välisinvestorite soovid suurendada osalusi Hiina firmades. Tagasi on lükatud taotlusi suurendada osalusi pankades ja väärtpaberivahendusfirmades.

Viimasel ajal on Hiina valitsus muutunud eriti tundlikuks kriitika suhtes. Audiitorfirma Ernst & Young (E&Y) avaldas hiljuti analüüsi, milles Hiina pankade halbade laenude kogumahtu hinnati 900 miljardile dollarile.

Hiina valitsus nimetas raportit naeruväärseks. E&Y, mis võitleb teiste audiitorfirmadega Hiina turu pärast, võttis raporti tagasi ja lubas mõne aja pärast avaldada täiendatud uurimuse.

Kuid tegelikult ei tea ei E&Y, Hiina ametivõimud ega Hiina pankade uued partnerid, kui palju on kokku halbu laene. Ainus kindel asi on, et Hiina jätkab mööda kapitalistlikku teed, kuid temaga kaasaminejad peavad valmis olema mõneks valusaks tagasilöögiks.

Hiinat võib pidada imedemaaks. Riigi pangad korraldavad maailma suurimaid aktsiate avalikke esmaemissioone (IPOsid) ja neile jätkub aktsiate märkijaid. Uudisteagentuuri Bloomberg teatel võttis üks Hongkongi maakler 2 miljonit Hongkongi dollarit ehk 3,2 miljonit Eesti krooni laenu, et märkida Bank of China aktsiaid. Seega paigutas ta väärtpaberite alla oma 11 kuu palga.

Tema ja teised investorid vaatavad Hiina pankade halbade laenude koormast mööda. Nimelt ei kohanda Hiina pangad laenuintressi vastavalt laenuvõtja riskile.

Ametlikel andmeil ulatub Hiina pankade halbade laenude kogumaht 137 miljardi dollarini. Kõrvalloost võib aga vastavaks numbriks leida 900 miljardit dollarit. Ilmselt on Hiina pankade halbade laenude koorem siiski suurem, kui ametlik statistika väidab.

Investoreid kannustab uutes emissioonides osalema varasemate pankade aktsiate emissioonide õnnestumine. Samas toetab investorite optimismi ka Hiina kiire majanduskasv, mis tänavu esimeses kvartalis ulatus 10,2 protsendini.

Bank of China alustas oma ajalugu Hongkongi börsil tugeva tõusuga, kerkides 15 protsenti.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing