Kindlustusfirma peab tõendama lepingu rikkumist

Eva Mägi 19. juuni 2006, 00:00

Riigikohus andis õiguse kindlustusvõtjale, kellele kindlustusandja põhjendamatult keeldus kahju hüvitamast.

Äripäevas 15. mail avaldatud artikkel "ESPAK võitis tülika kohtuvaidluse" kajastas kohtuvõitu Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse ASi üle. Kuna kannatanu häiresüsteem tööle ei hakanud, siis keeldus kindlustusandja kahju hüvitamast. Sarnaste asjaolude pinnalt tegi Riigikohus hiljuti positiivse lahendi varguse ohvriks langenud ASi Wermstock suhtes vaidluses Seesami kindlustusega.

Poolte vahel sõlmitud kindlustusleping nägi ette, et kindlustuskohal peab kahjuhetkel olema valvekeskusesse ühendatud valvestatud töökorras murdvarguse häiresüsteem. Kindlustuslepingu kehtivuse ajal tungisid tuvastamata isikud kannatanu ruumidesse ning panid toime varguse enam kui 600 000 krooni väärtuses.

Kuivõrd varguse toimepanemise hetkel häiresignaal valvekeskusesse ei saabunud, siis järeldas kindlustusandja, et objekt ei olnud valvestatud ja keeldus kahju hüvitamast.

Kindlustatud objekti valveseadme tehniline lahendus oli selline, mis hiljem häiresüsteemi pealepaneku ja mahavõtmise aega kindlaks määrata ei võimaldanud.

Kindlustuslepingu sõlmimisel ega hiljem kindlustusandja häiresüsteemi suhtes pretensioone ei esitanud. Pärast kindlustusjuhtumit leidis aga, et valve pealepaneku fakti tunnistanud kannatanu töötajate ütlused ja turvafirma spetsialistide arvamus ei ole piisavaks tõendiks kinnitamaks asjaolu, et valvesüsteem pärast tööpäeva lõppu sisse lülitati.

Kannatanu arvates pidanuks kindlustusandja, juhul kui ta leiab, et kindlustusobjektil lasuv häiresüsteem ei ole piisavalt täiuslik, sellest kannatanut informeerima juba kindlustuslepingu sõlmimisel. Sellisel juhul oleks paigaldatud täiuslikum turvasüsteemi. On ebaõiglane ja põhjendamatu esitada selliseid pretensioone alles pärast kindlustusjuhtumit. Riigikohus nõustus kannatanuga ning kinnitas, et kindlustusandja seesugused etteheited on vastuolus hea usu põhimõttega.

Samuti leidis Riigikohus, et kindlustusandjal pole õigust keelduda hüvitise maksmisest juhul, kui häiresüsteem oli varguse toimepanemise ajal küll välja lülitatud või polnud töökorras, kuid seda ei põhjustanud kannatanu tahtlus või hooletus. Ei saa ju välistada võimalust, et varguse toimepanijad lülitavad häiresüsteemi välja.

Kindlustusandja arvates pidi kannatanu tõendama seda, et viimane ei rikkunud kindlustuslepingut. Siinkohal andis Riigikohus ka selged juhtnöörid tõendamiskoormise jagunemise osas.

Kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusvõtja tõendama kindlustusjuhtumi saabumise ja kahju suuruse. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks peab kindlustusandja tõendama, et kindlustuslepingut rikuti.

See lahend on oluline, sest lepingu üks pool ei saa pärast lepingu sõlmimist oma kohustuse täitmisest keeldumiseks tugineda sellisele asjaolule, mida ta teisele poolele lepingu sõlmimisel ei avaldanud. Samuti peab kindlustusandja kahju hüvitamisest keeldumiseks tõendama seda, et kannatanu rikkus kindlustuslepingut.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing