Enamik Mõtteloo Sihtkapitali rahast kasvab USA aktsiates

Enamik Eesti Mõtteloo Sihtkapitali varast on investeeritud USA indeksaktsiatesse.

Idee sünni juures olid Hando Runnel ja Rein Arjukese. Arjukese oli tol ajal, 1993, valdade ühenduse tegelane, ja see oli oluline ka esimeste annetuste puhul. "Eesti mõtteloo" sarja esimese raamatu heaks, milleks oli Juhan Luiga "Mäss ja meelehaigus", toimus saja majandusmehe tuluõhtu, kus ärimeeste annetustega pandi sihtkapitalile alus. Teine suurem rahakogumise aktsioon oli aga pöördumine kõigi Eesti valdade poole palvega annetada 1 kroon elaniku kohta.

Ligikaudu 300 000 krooniga. Alustasime väikeste vahenditega, kuid tol ajal olid aktsiate hinnad ka madalad. Olen selle aja jooksul saanud kinnitust, et tervet mõistust ja üldteada põhimõtteid järgides on võimalik oma väärtpaberite haldamisega ka ise päris hästi toime tulla. Kümne aasta jooksul pole kahetsemiseks suurt põhjust olnud.

Mina olen seni otsustanud, millistesse aktsiatesse raha paigutada.

Pikka aega oli meil ainult Eesti väärtpabereid. Viimase aastaga on ligikaudu 1/3 vahenditest paigutatud indeksaktsiate kaudu mujale.

Oleme varem paigutanud väiksemas mahus raha ka fondidesse, aga see oli natuke nagu "ei ela, ei sure". Minu otsuseid on mõjutanud LHV investeerimisseminarid. Mulle on väga sümpaatne tundunud Andres Viisemanni investeerimisfilosoofia ja arvan, et sihtkapital on tema soovitustest igati kasu saanud.

Ei ole eriti. Turg on siin vahepeal all käinud, aga kuna perspektiiv on olnud pikaajaline, pole olnud põhjust väga tõmblema hakata, portfelli väärtus on taastunud. Meil on küll Saku Õlletehase aktsiat kindlasti rohkem, kui keskeltläbi soovitatakse. Aga väikesele ja rahulikule investorile on Saku vägagi sobilik. Saku maksab korralikult dividende.

2004. aastal läks raamatute väljaandmise toetuseks 1,2 miljonit krooni ja 2005. aastal 0,8 miljonit krooni.

Sihtkapitali makstav raha suurt tungi ei tekita. Töötajate leidmine on keeruline, sest nõudmised on kõrged. Tõsised uurijad on suuresti olnud entusiastid ning pole saanud meilt alati raha n-ö standardite järgi. Töötegijate hulgas on olnud üliõpilasi, kes on arhiividest tekste otsinud ja neid arvutisse sisestanud. On olnud ülikooli ja teadusinstituutide inimesi.

Sama kaua, kui olen sihtkapitali portfelli hallanud, olen ka ise investeerinud. Portfell on kõikunud 100 000 ja 300 000 krooni vahel. Mu teenistus pole kunagi olnud nii suur, et ma poleks investeerimist vajanud. Raha on läinud korteri ja maamaja ostuks, mullu ka reisimiseks. Olen ostnud Sakut, Hansat, Telekomi, Normat, Tallinna Vett ja Tallinki.

Rohkem kui kümme aastat väärtpaberitesse investeerinud ja tänaseks Eesti börsidividendide edetabelis Heldur Meeritsa kandadele astunud Eesti Mõtteloo Sihtkapital rahastab väärtkirjanduse avaldamist.

Ligikaudu 10 miljoni kroonise aktsiaportfelliga Eesti Mõtteloo Sihtkapital (EMS) teenis 2005. aasta eest 267 400 krooni dividende. Edetabelis 32. koha hõivanud Heldur Meerits teenis möödunud aastal 284 460 krooni dividenditulu.

Dividendituluga rahastab EMS kirjastuse Ilmamaa avaldatavaid "Mõtteloo" sarja raamatuid, mis ei suudaks kõrge omahinna tõttu kasumisse tulla.

Eesti Kultuurkapitali juht Raul Altmäe ütles: "Eeskuju on meil olemas ja tervitatav, kuid ei kujuta ette, et kultuuriinimesed tahaks seda riski võtta. Pigem otsitakse kindlamaid rahastamise allikaid."

Sarnaselt EMSi ja Eesti Rahvuskultuuri Fondiga investeerib ka Eesti Kultuurkapital väärtpaberiturule. Ta on oma põhikapitalist investeeritud 31 miljonit krooni, mis moodustab Altmäe sõnul 10% nende aastakäibest. Möödunud aastal teeniti Sampo Baltic Asset Managementi hallatavatest finantsinvesteeringutest 7-8 miljonit krooni ning aastatootluseks kujunes 18%.

"Minu meelest on see ainuvõimalik ja mõistlik vorm," kommenteeris EMSi tegevust Hansapanga asutaja ning endine tipppoliitik Jüri Mõis. Varem on Mõis kultuuri rahastamist korduvalt kritiseerinud. Mõis lisas, et kultuuri rahastamist väärtpaberitesse investeerimise abil takistab sageli toetajate soov näha kohe oma raha kasutamise tulemust.

Juba mitme aasta eest EMSi toetanud advokaat Üllar Talviste ütles, et oleks sihtkapitali toetanud ka siis, kui oleks teadnud, et mõne konkreetse raamatu kirjastamise asemel investeeritakse tema raha väärtpaberitesse. "Toetaksin sellist sihtkapitali ka edaspidi," lisas Talviste.

Aastate jooksul on EMSi toetanud arvukalt ärimehi, poliitikuid, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, ettevõtteid ning kohalikke omavalitsusi. Aadu Luukas, Toomas Annus, Rain Lõhmus, Rein Kilk, Ants Kull, Olav Miil, Andres Lipstok, Siim Kallas ja Robert Lepikson on vaid mõned näited kirjastuse Ilmamaa kodulehel üles loetletuist.

EMSi püsitoetajateks on olnud kultuuri- ja haridusministeerium ning Eesti Kultuurkapital. Sihtasutus on saanud raha ka otse riigieelarvest.

Varem töötuskindlustusmaksetest kogunenud raha investeerimise eest hoolitsenud endise töötukassa juhatuse liikme ja tänase SEB Ühispanga Likviidsusfondi juhi Ene Õunmaa sõnul on Eesti Mõtteloo Sihtkapitalil aktsiainvesteeringud hea valik, kui portfelli investeeringute esmaseks eesmärgiks on seatud pikaajaline kasv.

"Lühiajaline osa portfellist ehk prognoositavad lühiajalised maksed jooksva aasta jooksul võiksid olla paigutatud vähem volatiilsetesse instrumentidesse, nagu lühiajalised võlakirjad, deposiidid ja rahaturufondid," kommenteeris Õunmaa.

Tema sõnul ei tohiks USAsse investeerimisel tähelepanuta jätta ka USA dollari riski, mida tuleks aktiivselt juhtida või vastava kompetentsi puudumisel aktsiate ostul kohe katta.