Sõerdi maksuplaan peletab investorid

Praegu on ettevõttesse reinvesteeritav tulu maksuvaba, kuid kehtiv seadus ei ole kooskõlas ELi ema- ja tütaräriühingute direktiiviga, mille järgi peab emaühingule jaotatav kasum vähemalt 10protsendise osaluse puhul olema vabastatud tulumaksust. Ettevõtjad teevadki ettepaneku selline pisimuudatus sisse viia, kuid rahandusminister Aivar Sõerd soovib maksustada ettevõtte tulud juba selle teenimisel 10protsendise tulumaksuga aastast 2009, mil lõpeb Eestile antud üleminekuaeg tulumaksuseaduse kooskõlla viimiseks.

"Euroopa Liidule sobiks paremini, kui meil oleks selline süsteem, kuid meile tähendaks see küllaltki suuri ümberkorraldusi ja ebaselgust eriti nende tulude osas mis on teenitud eelneva kaheksa aasta jooksul," rääkis Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, mistõttu ta pooldab praeguse süsteemi säilimist.

"Traditsioonilise (maksustatakse jooksvat tulu - toim.) süsteemi taasloomine seab meid samasse ritta kõigi teiste riikidega ning turu suuruse, saadaoleva tööjõu ning geograafilise asukoha poolest kaotame me enamikule konkurentidele, kes võitlevad samade investeeringute pärast," täiendas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kelle sõnul pole uut süsteemi vaja, sest senine tulumaksusüsteem aitab suurepäraselt kaasa elatustaseme ja üldise heaolu kasvule.

Maksumaksjate liidu juhatus esimees Ivo Raudjärv ütles reedel Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni seminaril, et pooldab pigem tänase süsteemi säilimist, sest kindlasti toob nn klassikalise maksusüsteemi kehtestamine endaga kaasa raskusi. "Loota, et meil on olemas varasem kogemus, ei maksa," ütles ta, kuid lisas, et süsteemi muutmata jätmine kätkeb endas ohtu, et löögi alla satuvad topeltmaksustamise vältimise lepingud ja Eestit võidakse tõlgendada kui madala maksumääraga või nullmääraga riiki. Seevastu Kriis ei usu sanktsioonide rakendamist, sest meie majandus on peamiste kaubanduspartneritega väga põimunud ja see seaks ohtu nende endi ärihuvid.

Oleme välja pakkunud madalaima maksumäära ELis ning püüame säilitada maksusüsteemi lihtsana, seda ka traditsioonilise maksusüsteemi puhul, toetas kuni 10% maksumäära kehtestamist rahandusminister Aivar Sõerd.

Sõerd on veendunud, et täiesti muutmata kujul tulumaksuseadusega Eesti aastal 2009 jätkata ei saa. Eesti on võtnud endale kohustuse tulumaksuseadus ema- ja tütaräriühingute direktiiviga kooskõlla viia, kinnitades sellega vastuolu tulumaksuseaduse ning direktiivi vahel.

Sõerd kinnitas eile pressiosakonna vahendusel, et tema pakutud variant ei eelda olulist halduskoormuse tõusu. Samuti vähendaks väljapakutud lahendus praegust vahet eri kapitaliliikide maksustamise vahel seda nii äriühingu kaudu kui ka füüsilise isiku poolt otse investeeritud kapitali vahel, palga ning kapitalitulude vahel ja ka jaotatud ja jaotamata kasumi vahel. "Suured käärid erinevate tululiikide maksustamise vahel pigem suurendavad süsteemi ebaselgust ja sellega manipuleerimise võimalusi," märkis Sõerd.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul tuleks tulumaksusüsteem vastu võtta nii pea kui võimalik, sest ettevõtete tegevus, äriplaanid ja investeeringud on pikaajalised. "On täiesti loomulik, et ettevõtjad teavad kaks aastat ette, mis printsiipe kasutatakse 2009. aastast," lisas ta.

Seetõttu peab Raie valitsuse tegutsemist liiga aeglaseks. "Puudu on otsustavast käitumisest nii olulise asja puhul. Iga viivitatud kuu võib kaasa tuua välisinvesteeringute kahanemise," selgitas ta ja lisas, et mida varem on selge, kas Eesti jätkab samal kursil ja sama süsteemiga, seda suurem on tõenäosus, et välisinvesteeringute sissevool jätkub senisel tasemel.

"Kindlalt ei juhtu enne valimisi mitte midagi," arvas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kes ei ole täielikult rahul ka praeguse süsteemiga, sest tulumaksu alandamine on takerdunud. "Tänasel päeval Eestis kasumi jaotamisel makstavad maksud on suhteliselt kõrged võrreldes muu Euroopaga," selgitas ta ja lisas, et oluline on jätkata ka maksude langetamisega, eriti eraisikutele, kes maksavad dividendide pealt täiendavalt 10 protsenti.