Ukraina valitsus sündis rasketes kõnelustes

Tõnis Arnover 26. juuni 2006, 00:00

"See on Ukraina demokraatia võit. Valitsuskoalitsiooni loomine määrab Ukraina arengusuuna aastateks ning viib Ukraina Euroopa Liitu," kirjeldas saavutatud 103-leheküljelist lepet tulevane peaminister Julia Tõmošenko.

Tõmošenko sõnul kujunesid läbirääkimised nõnda raskeks klannidevahelise võitluse, korruptsiooni ja meeletu surve tõttu.

Uude valitsusse kuuluvad Julia Tõmošenko valimisblokk, president Viktor Juštšenko Meie Ukraina ja Sotsialistlik Partei, kes jätavad opositsiooni märtsis valimised võitnud Moskva-meelse Viktor Janukovitši Regioonide Partei.

Lisaks koalitsiooni sisevastuoludele ning Tõmošenko ja Juštšenko rivaliteedile, sealhulgas 2009. aasta presidendivalimistel, on uuel valitsusel lahendada väga palju keerulisi majandusprobleeme. Kuigi maailmamajandusel läheb praegu hästi, on Ukraina majanduskasv kukkunud 2004. aasta 12 protsendilt mullu tagasihoidlikule 2,4 protsendile. Inflatsioon ületas kümmet protsenti.

Enne kui Juštšenko oli Julia Tõmošenko mullu septembris peaministri kohalt tagandanud, oli too tõstnud pensione ja palku, kehtestanud kütusele ja toiduainetele piirhinna ning taotlenud ekspresident Leonid Kutšma ajal tehtud riigiettevõtete erastamise massilist revideerimist. Esimene otsus on jätnud riigieelarvesse paraja augu, mida on siiski aidanud lappida terasekontserni Krivorižstal uusmüügist saadud raha.

Ja erastamiste tühistamise kartus on kahandanud väliskapitali investeerimishuvi. Oodatakse, mida Tõmošenko võtab selles vallas ette taas peaministriks saades.

Aga kõige rängem katsumus ootab uut valitsust ees suhetes Venemaaga ja eriti gaasi hinnas kokkuleppele jõudmises, mis on Ukraina energiamahukale majandusele erakordselt tähtis.

Praegu kehtib jaanuaris Gazpromiga sõlmitud gaasiostulepe. Gazprom tahtis tõsta tuhande kuupmeetri gaasi hinna 50 dollarilt hoobilt 230 dollarile, kuid lõpuks jõuti kokkuleppele 95 dollaris. Lepe sai teoks tänu sellele, et Gazprom sai osta Türkmenistanist odavat gaasi, mida müüb Ukrainale edasi vahendusfirma RosUkrEnergo.

Ehkki juba see lepe oli Ukraina majandusele koormav, vajab lepe 1. juulist uuendamist. Gazprom tahab jätkata hinna tõstmist, lisaks pole Türkmenistan enam nõus Gazpromile odavat gaasi müüma. Ukraina seisu kergendab ehk mõnevõrra see, et läbi Ukraina läheb Euroopasse 80% Vene gaasist, järelikult on ka Venemaa huvitatud toimivast kokkuleppest, et mitte rikkuda oma usaldusväärsust Euroopale energia tarnijana.

Pikk valitsuse loomine tähendab, et Ukraina pole Venemaaga läbirääkimisteks valmis.

"Ukraina on väga raskes seisus. Valitsus oleks pidanud aktiivselt välja töötama Venemaa ja ELiga gaasiläbirääkimiste pidamise strateegia, kuid seda pole tehtud. Nii Ukraina kui ka rahvusvaheline energiakriis on täiesti võimalik poole aasta kuni aasta pärast," ütles sõltumatu gaasiekspert Oleksandr Tšalõi, kes asevälisministrina juhtis aastail 1998-2004 gaasiläbirääkimisi Venemaaga.

Täiendavaks surveteguriks on tõusnud Türkmenistan, kes keeldub edaspidi Gazpromile odava gaasi müümisest ja ütleb, et on saanud palju parema pakkumise Hiinalt, kus president Sapurmurat Nijazov käis hiljuti viiepäevasel visiidil.

Vene-Ukraina gaasi hinna läbirääkimistel tulevad ilmselt jutuks Ukraina NATO-püüdlused. President Juštšenko soovib Ukraina kiiret liitumist, Tõmošenko otsustas selle koalitsioonileppest välja jätta. Venemaa välisminister Sergei Lavrov on öelnud, et Ukraina astumine NATOsse toob kaasa tohutu geopoliitilise nihke. Vene duuma on aga vastu võtnud resolutsiooni, kus öeldakse, et Ukraina liitumisel sõjalise blokiga on negatiivsed tagajärjed kahe vennasrahva suhetele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing