Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ülikooli astumisel on eeliseid nii lävendil kui ka paremusjärjestusel

Pille Rõivas 30. juuni 2006, 00:00

Estonian Business Schoolis keelte ja ärikorralduse eriala esimese kursuse lõpetanud tudeng Triin Rebane leiab, et lävendiga ülikooli sisseastumisel on nii head kui ka halba. Kindlasti muudab see süsteem sisseastumise lihtsamaks - kui oled oma riigieksamite tulemused kätte saanud, saad kohe lävendikalkulaatoriga arvutada, kas saad sisse või ei, kas saad tasuta või tasulisele kohale. "Ei ole pikka ootamist ega närvide kulutamist," ütleb Triin. Mõnel erialal tuleb veel ka sisseastumiseksam sooritada, olenevalt erialast.

Triin leiab, et lävendipõhisel sisseastumisel on oht, et asutakse õppima erialal, mis tegelikult ei ole kõige esimene valik, vaid sellel erialal oli lävend ületatud. Viiakse dokumendid vaid sinna, kuhu kindlalt on sisse saadud. "Oma tõeline kutsumus võib jääda sinnapaika, sest sellel ei ületatud lävendit ega ole ka lootust, et keegi paremal kohal olev õpilane koha ära ütleb, nagu pingerea puhul," räägib Triin. Ta toob näiteks eelmise aasta sügisest Tartu ülikooli erialal hispaania keele ja kirjanduse, kus oli nii palju sisseastujaid, et loenguid ei olnud algul kusagil teha.

Äsja Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetanud Liis Mallas ei arva, et lävendisüsteem rohkem keskkoolis õppima paneks. Lävendi eelis on kiirus, sest kohe selgub, kuhu õppima saab. Pigem on selline mõju nii-öelda vanal heal paremusjärjestusel. "Riigieksamil võib ju kõigil minna nii hästi kui ka kehvasti, kuid sisseastumiseksamid muudavad konkurentsi põnevaks ja õiglasemaks. Lävendiga on vaja vaid kindlat punktisummat riigieksamitelt ja ongi kõik," seletab Liis, kes enda sõnul saab oma matemaatika ja füüsika keskpäraste riigieksamite tulemustega sisse Tartu Ülikooli matemaatika ja füüsika erialadele, kuigi see pole tema kutsumus.

Tartu Kivilinna Gümnaasiumi vilistlane Taavo Kõiv toob sisseastumiseksamite plussiks võimaluse anda endast eksamil parim, kui riigieksamitel on millegipärast kehvasti läinud. "Samas, sisseastumiseksamitel on tegemist väiksema mahuga kui kõik riigieksamid kokku," ütleb Taavo. Erialane sisseastumiskatse annab Taavo arvates õpilaste erialale sobivusest parema ülevaate kui riigieksamid kokku.

Üliõpilaskandidaadid, kellel sisseastumisel arvestatavate eksamite põhjal arvutatud punktisumma ületab lävendi või on sellega võrdne, on ülikooli vastu võetud. Riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele astumiseks on kehtestatud eraldi lävendid. Vastava eriala konkreetsed lävendid saab ülikooli kodulehelt.

Ülikoolide kodulehtedel olev lävendikalkulaator on mõeldud bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse sisseastujate elu lihtsustamiseks. Näiteks, Tartu Ülikooli teaduskonnad on üliõpilaste vastuvõtuks kehtestanud erialadele vastuvõtuks minimaalse nõutava punktisumma ehk lävendi eraldi riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele. Kalkulaatorisse oma riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemusi sisestades näeb kohe, kuhu on võimalik sisse saada.

Konkreetsed vastuvõtutingimused, sealhulgas lävendid, kehtestab kõrgkool oma erialadele ise. Seega oma tingimusi jm põhimõtteid võiks tutvustada ja põhjendada iga õppeasutus ise.

Esmakordselt rakendati lävendit 2004. aastal Tartu Ülikoolis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing