Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Apple'i segadust optsioonidega uurib USA väärtpaberijärelevalve

Annika Matson 03. juuli 2006, 00:00

Apple teatas, et ebatäpsusi esines optsiooniprogrammidega, mis toimusid 1997. ja 2001. aasta vahel - tehnoloogiamulli ajal. Ettevõtte tegevjuht Jobs sai just sel ajal olulisi preemiaid, mis olid seotud aktsiaoptsioonidega, kirjutas The Wall Street Journal.

Uudis Apple'i segadusest aktsiaoptsioonidega tuli neljapäeval USAs välja pärast turgude sulgemist. Järelkauplemises reageeris aktsia kaheprotsendilise langusega. Reede lõpetas aktsia 2,9% miinuses ja maksis 57,27 dollarit.

USAs on aktsiaoptsioonide tõttu uurimise all praegu enam kui 60 tehnoloogiafirmat. Ka Microsoft on teatanud, et nende optsiooniprogramme uuritakse.

Kuna Apple'i kaubamärk on väga tuntud ja optsioonisegadus puudutab ka Jobsi, jälgitakse juhtumit teraselt, kirjutas leht.

Apple teatas, et ebatäpsused tulid ilmsiks sisejuurdluse käigus ning et juhid on palganud sõltumatu õigusbüroo asja uurima. Ettevõte on sellest teavitanud ka USA väärtpaberijärelevalvet SEC.

"Apple on kvaliteetfirma ja oleme keskendunud sellele, et lahendada see teema nii kiiresti kui võimalik," ütles teates börsile Jobs.

Uurijad püüavad kindlaks teha, kas firmad on upitanud juhtidele suunatud aktsiaoptsioonide väärtust, vormistades või ajastades optsioone varasemate kuupäevadega, mil aktsia hind oli madalam.

"Kui Jobs on asjaga seotud, võtab skandaal palju suuremad mõõtmed. See mees on ikoon," ütles USA investeerimispanga Glass, Lewis & Co analüütik Todd Fernandez.

"Apple on hiiglasuur ettevõte ja üks USA tehnoloogiastaare. Ees ootab väga närviline aeg," ütles Stanfordi ülikooli finantsarvestuse osakonna professor David Larcker.

Jobs sai õiguse osaleda ühes suuremas optsiooniprogrammis 2000. aasta alguses, mil ta nõustus hakkama täiskohaga Apple'i juhiks. Optsioonid määrati nädal hiljem, kui Apple'i aktsia kukkus 16%. Jobs sai majandusaasta aruande kohaselt siis 20 miljonit aktsiat lunastushinnaga 43,59 dollarit. Täna oleks see võrdne 40 miljoni aktsiaga, hinnaga 21,8 dollarit.

Apple teatas toona, et Jobsi optsioonid oleksid väärt 548 miljonit dollarit, kui aktsia hind tõuseks 5 protsendi võrra aastas järgneva kümne aasta jooksul. Aktsiad aga kukkusid 50% kahe aastaga, muutes optsioonid väärtusetuks. Jobs tühistas need 2003. aaasta märtsis.

Maaklerite andmetel on Eestis paarkümmend aktiivset Apple'i aktsiaga kauplejat.

LHV USA aktsiaturgude maakler Alo Vallikivi märkis, et neil kaupleb Apple'i aktsiaga kümmekond inimest. "Pikaajalisi investoreid on viis ja lühiajalisi samapalju," märkis ta.

Peeter Koppel SEB Ühispangast kinnitas, et ka neil on Apple'i aktsiaga kauplejaid kümne ringis. "Apple'i aktsiat on portfellis suhteliselt paljudel, kuid kauplejaid on veidi üle kümne. Sealhulgas Apple'i optsioonidega tegelejad," kommenteeris Koppel. Ta lisas, et Apple'i aktsiaga kauplemine oli aktiivsem eelmise aasta kevadest, ind rauges aasta algul.

Hansapanga maakler Raido Lillemets möönis, et neil ühtegi aktiivset Apple'i aktsiaga kauplejat ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing