Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üürikorterid lähevad hinda

Pärle Sepping 03. juuli 2006, 00:00

Kuigi Eesti kinnisvaraturg on teinud viimaste aastatega läbi tormilise arengu, on selle üks osa - üüriturg - jäänud siiani vaeslapse rolli. Praeguseid arenguid analüüsides võib siiski oodata lähiajal ka üürituru aktiviseerumist.

Korraliku üürituru tekkimisele annavad suurima tõuke kinnisvarahindade kasv ja laenude kallinemine, mis omakorda muudavad nii üürimise kui ka üürile andmise inimeste jaoks senisest atraktiivsemaks. Hakkab taanduma arvamus, et kes jaksab korteri üürida, suudab selle ka laenuga osta.

Eesti liigub järjest enam arenenud Euroopa Liidu riikide suunas, kus üürimine on eluaset vajava inimese jaoks ajutiselt tunduvalt soodsam lahendus, sest igaüks ei saa ega taha endale laenu abil otsekohe eluaset osta. Praegune olukord, kus turul pole ei üürileandjaid ega üürnikke, hakkab taanduma.

Eesti kinnisvaraturul on pärast eelmise aasta teisel poolel toimunud ostubuumi maad võtnud teatud stabiliseerumine. See tähendab, et kinnisvara hinnatõus on viimasel ajal veidi pidurdunud, kuid hinnad jätkavad mõõdukas tempos kasvamist. Pankade väljastatav keskmine eluasemelaenu summa on pidevalt tõusmas ja lähenes viimasel kuul Tallinna piirkonnas juba miljoni kroonini. Kuigi sõlmitud laenulepingute hulk püstitas seejuures uusi rekordeid, hakkab lähiajal kindlasti suurenema nende inimeste arv, kelle majanduslik seis ei võimalda pakutavalt hinnatasemelt endale kinnisvara soetada.

Praegused laenuvõtjad teavad, et viimase aastaga on nende igakuised tagasimaksed tublisti kasvanud - intressitõus on saanud reaalsuseks. Võrreldes aga praeguseid laenuintresse näiteks viimase 10 või 15 aasta keskmiste intressidega, on kasvuruumi veel küllaga. Laenuraha muutub oluliselt kallimaks ja seegi viib paratamatult ostuvõime vähenemisele.

Tegelikult võib juba praegu leida näiteid, kus üürimine on inimesele soodsam kui ostmine. Näiteks mõnes Tallinna magalapiirkonnas asuva kahetoalise korteri laenumakse (keskmiselt 4000-5000 krooni) eest saab üürides samaväärse 3toalise korteri. Üks lisatuba võib aga olla perekonna jaoks hädavajalik.

Eesti kinnisvaraomanike seas on valdavalt levinud arvamus, et korterite üürimist ei saa vaadata teenistusena, sest pärast hooletu üürniku väljakolimist tarvilik värskendusremont nõuab suuremat väljaminekut kui üüriperioodiga kogunenud tulu. See on üks peamisi põhjusi, miks paljud investeeringuteks ostetud korterid tühjana seisavad.

Omanikul on tegelikult võimalus end hooletute üürnike eest kaitsta. Kui Eestis on üürileping, selle juurde vormistatav üleandmisakt ja tagatisraha pigem formaalsused, siis arenenud üürituruga riikides pööratakse nendele väga suurt tähelepanu. Korteri olukorda kirjeldav akt on reaalne dokument, milles on tõepoolest kirjas iga korteri seintel leiduv kriimustus või pildi riputamiseks puuritud kruviauk.

Hilisemaid vaidlusi aitab vältida ka juriidiliselt korrektse üürilepingu sõlmimine, samuti üüriraha näitamine oma legaalsete sissetulekute hulgas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing