Sajand arhitektuuris: esinduslikkuse pealetung 1930-1940

Siim Sultson 05. juuli 2006, 00:00

Kui 1934. aastal avati Tallinnas Kunstihoone (Edgar Johan Kuusik, Anton Soans), mõjus see oma kuupja vormi, suure klaasekraani ja peenikeste postidega tavainimesele rabavalt. Teisalt lepiti teadmisega, et kunstnikele sobib - nad ju kiiksuga.

Paar aastat hiljem levisid arhitektuuris esinduslikkuse taotlused, pöördumine traditsiooniliste elementide poole. Vormus funktsionalismi kohalik ajastuomane allhoovus - esindustraditsionalism.

Hinda läks lisaks terrasiitkrohvile fassaadi kaunistamine stiliseeritud sammaste, nende detailide, rosettidega jne, domineerima pääses karniis. Kui eramuehituses säilisid funktsionalistlikud mahujaotused, siis ühiskondlike hoonete ja kortermajade mahuline liigendus taltus.

Tallinna uue peatänava Pärnu maantee ja Vabaduse väljaku hoonestus kohati ühtse seinana teenis toonast unistust riigi esinduslikust pealinnast. Tartus toetas esinduslikkusepüüet klassitsismikogemus, mis pääses taas mõjule nt Tartu turuhoones (Voldemar Tippel, 1938) ja Tartu Kaitseliidu majas (Elmar Lohk, A. Kotli, 1940).

Tallinna Vabaduse väljaku, riigi esindusväljaku ja vabadussümboli hoonestamisel joonduti paljuski Robert Natuse 1929. aastal valminud EKA kindlustusseltsi tumeda klinkeriga ekspressionistliku hoone järgi (nüüd linnavalitsus). Selle teljele kerkis 1937. aastal EEKS-maja (nüüd Moskva kohvikuga maja; E. Lohk), mille klassitseeriv vormimäng raamistab esindusväljaku.

Äärmusliku näitena valmis Alar Kotlil 1935.-1938. aastal Toompea lossi renoveerimine kroonulikuks esindushooneks. Seda kroonis omakorda Kadrioru presidendi kantseleihoone (1938), mille uusbarokne vorm pidi haakuma Kadrioru lossiga. Samas vormus sisekujunduses rahvusliku pitseriga lopsakas eesti uusbarokk.

H. Johansoni paefunktsionalism muutis puhtad vormid esinduslikuks rahvuslikustuva paepinnaga. (Tallinna Liiva kabel, 1935; pritsimaja Raua tn, 1939).

Suure esinduslikkusesoovi palavikus toimusid 1930. aastatel mitmed arhitektuurivõistlused, et leida esinduslik välimus Tallinna uuele raekojale, Vabaduse väljakule, valitsuskeskusele Toompeal, Tartu Ülikooli ümbrusele, Viljandi Vabaduse väljakule, Pärnu uuele keskusele.

Nii Eesti Panga Pärnu hoone (A. Kotli ja A. Soans, 1938-42), mis võistles asutuse peahoonega Tallinnas, kui ka Tallinna Ohvitseride Keskkogu hoone (1939-47, nüüd kaitseministeerium) on näited esindustraditsionalismi kroonulikust lopsakusest, millest unistas toonane arhitektuur.

Kui kõrge kelpkatusega pangahoone kammerlik dekoor meenutab presidendi kantseleid, siis keskkogu pompöösne, ent ikkagi lõpetamata dekooriga madala katusega hoone mõjub suisa uusklassitsistlikuna.

Fotod: Eesti Arhitektuurimuuseum

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:18
Otsi:

Ava täpsem otsing