Ametiühingute keskliitu peab üleval kinnisvara

Suurem jagu keskliidu sissetulekutest ei tulene teps mitte liikmemaksudest, nagu võiks arvata, vaid hoopis kuue magusas kohas asuva maatüki ja nende peal asuvate hoonetega seotud tehingutest. Võrdluseks: mullu teenis keskliit kinnisvara rendiga neli viiendikku sissetulekutest. Tänavu on liidu varadega seotud tulud suisa üle 7 miljoni krooni ja kulud 2,5 miljonit krooni, samas kui ametiühingute liikmemaksudelt laekub kassasse aastas keskmiselt miljon.

Lisaks kuulub keskliidule neljandik Pühajärve Puhkekodu ASist, kus aktiivselt majandab enamusosanik Tiit Vähi. Mullu sai keskliit sealt 255 000 krooni eest dividende.

Keskliidu varade hetkeväärtust ei osanud kolm küsitletud kinnisvaraanalüütikut prognoosida, kuid hindasid selle kindlasti mitmesaja miljoni krooni ulatusse.

Tänavu on keskliidu kinnisvaralt saadav tulu võrreldes mullusega märksa suurem mitmel põhjusel. Esiteks õnnestus mullu pärast kuueaastast omandivaidlust lõpuks Pärnu staadioniga asjad sirgu saada.

Seni nägid keskliit ja spordiselts Kalev kurja vaeva Kalevile Pärnu staadioni hoonestusõiguse saamisega. Tänu mullu aprillis vahetunud linnavõimule (Pärnu linnapeaks sai Res Publica liige Ahti Kõo, kes ametilt on advokaat) allkirjastasid ametiühingud, linn ja Kalev oktoobris notariaalse kokkuleppe, mis vaidlused lõpetas. Kui Pärnu linn saab staadionialuse maa omanikuks, saab šampanjat juua kehtiva aastanumbri sees.

"Eelarvesse lisanduv number on vähemalt kuue nulliga," kommenteerib ametiühingute eesträäkija, keskliidu juht Harri Taliga. Tehing on eriline veel ka põhjusel, et enamik 1990. aastatel saadud 35 hoonest müüdi ja anti ära juba enne Taliga aega.

Viimati, aastal 2004, müüs keskliit talle kuulunud mõttelise osa Kaarli puiestee tennisepaviljonidest ja tribüünidest 10,5 miljoni krooniga Arlanda Investile, kes selle kohe omakorda edasi müüs.

"Öeldakse, et ka kroonijuveelid võivad kunagi müüki minna," ei pane Taliga samas midagi lõplikult lukku. Tegelikust müügisoovist pole praegu juttugi, vaid liidu suurim eesmärk on ja jääb - panna olemasolev vara kasu teenima.

Rootsi ametiühingute eeskujul kulutab keskliit kinnisvararendilt ja tehingutelt laekuva tulu mahukamatele projektidele. Igapäevased väljaminekud kaetakse liikmemaksudega. "Ootame, kui raha on laekunud ja teeme konkreetsed otsused, mis sellega pihta hakata. Variante on mitu, võib-olla loome ühe uue arengufondi," räägib Taliga staadionitulu tulevikust.

Keskliit on oma varade tagasisaamise mahult läbini omapärane nähtus. Kaks kinnistut sai ka side- ja teenindustöötajate liit, ülejäänud ametiühingud rendivad tööpinda kas keskliidult või kuskilt mujalt või on need viimastel aastatel ostnud.

Taligat iseloomustavad tuttavad asjaliku ja avatud juhina. Kinnisvaras tegeleb mees põhiliselt eelkäijate jamade klattimisega, nagu rumalalt sõlmitud lepingud või hooletusse jäetud üleandmised. Ehk püüab mitte lasta kotti pähe tõmmata, nagu see mitme kinnisvaraärimehe väitel kunagi Kadi Pärnitsaga juhtus.

Kõige enam valutab keskliit pead südalinnas Kaubamaja kõrval asuva endise ametiühingute maja üle. Lohaka lepingu eest Balterex Oil ASiga on liit juba välja käinud kaks miljonit. Kohtuasjad pole sugugi sumbunud ning keskliidu palgal teevad Luiga, Mody, Hääle ja Boreniuse büroo advokaadid tööd, et pääseda 8,5 miljonilisest kohustusest.

Üks on kindel: kõikide keskliidu kinnistute ümber käib vilgas liigutamine. Taliga selgitab, et liidu eesmärk on vara efektiivselt kasumit teenima panna ning tülikoormaist lahti saada. "Selles plaanis me arendust muidugi pole mõelnud, et hakata Tallinna kinnisvara turgu valitsema," muigab ta. "Põhimõtteliselt tahame alles jätta objektid, mis on võimelised tootma pikaajalist tulu."

Avalikkusel tuleb varade teemal usaldada keskliidu ausõna, sest mittetulundusühing ei pea majandusaasta aruannet äriregistrile esitama.

Seni pidi, aga enam mitte. Teise suure kokkuhoiu võiduna räägib Taliga kevadisest muudatusest. 1998. aastal loodud OÜ Ametiühingute Vara Haldus aastaaruanded on äriregistris üleval. Nüüd jäi Vara Haldusele haldamise roll ning varadega toimetab edaspidi keskliit ise. Töötajate hulk vähenes viielt ühele.

Kättesaamatuks jääv aruanne lebab Taliga vasaku käe juures. Faktid on Taligal nii peas, et täpsustamiseks piilub ta bilanssi kaht tundi haarava vestluse vältel paaril korral.

"Ei vasta tõele, et ametiühingute keskliit ei soovi olla avatud organisatsioon," kommenteerib Taliga, kui aruannet näha küsin. "Eraõigusliku juriidilise isikuna täidab keskliit seadustest tulenevaid kohustusi oma majandustegevuse kohta informatsiooni esitamisel. Seaduskuuleka isikuna esitame aruanded maksu- ja tolliametile, kelle pädevuses on võimaldada neile ligipääs kõigil isikutel, kellel on selleks põhjendatud huvi," selgitab ta.

Eelmise juhi Kadi Pärnitsa sõnul on liidu bilanss saladuses rahvusvahelise tööorganisatsiooni nõuete tõttu. "Et meid nokauti ei löödaks," põhjendab Pärnits.

Seepeale meenub liidu kahe aasta tagune nõudmine: kaasata üks kuni kolm töötajat riigiosalusega ettevõtete ning rohkem kui 300 töötajaga äriühingute nõukogusse. See tähendanuks, et ametiühingud saavad ettevõtjate tegemistest veelgi enam teada.

Samas pole näiteks Kaubandus- ja Tööstuskoda oma bilansist kunagi saladust teinud.

Keskliidu juhid selgitavad, et nende tegevus on spetsiifilisem: tulenevalt sotsiaalkaitsefondide olemasolust või vajadusest omada vahendeid töövõitluse korraldamiseks.

Kui välja arvata ametlikud trükinumbrid paberkandjal, siis ei jää Taliga ühelegi küsimusele vastust võlgu. Enne on Pärnits väitnud, et tema palk oli 10 000 krooni aastatel 2001-2003. Liidu juhi palga kehtestab juhatus. Juhatus on 13liikmeline, lisaks EAKLi esimehele valitakse 12 liiget liikmesorganisatsioonidest. "Ei saa ju nii, et keskliidu juhi palk on kordades suurem kui ametiühingutel," nendib Pärnits.

"Keskliidus korrigeeritakse igal aastal palku ning kindlasti polnud Kadi Pärnitsa palganumber 2003. aastal keskliidust lahkudes sama, mis ta oli aastal

2000," kostab Taliga. Enda palgaks nimetab ta olevat viiekohalise numbri, algusega 2.

Kas liikmemaksu tasujast ametiühingu lihtliige pääseb bilansile ligi ja teab, mis on asutuse tippjuhi palk? Ametiühingute juhtide väitel on see info avalik. "Kui liige selgitab, miks tal seda vaja teada on, siis pole meil mingit põhjust seda varjata," ütleb metsatöötajate ametiühingu Võru-, Põlva- ja Valgamaa ning Järva, Viljandi- ja Pärnumaa piirkonna koordinaator Eve Sepp.

Vast vabanenud Eesti esimese ametiühingute liidu juhi, Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnangul sisaldab mittetulundusühingu osalemine kinnisvaraäris suuri riske.

Aastaaruanne peab olema loomulikult avalik ja huvilistele kättesaadav.

Mul on raske kommenteerida ametiühingute rahalist seisu, kuid ma ei ole vaimustuses kinnisvarast kui ühest rahalisest allikast, mis võib põhjustada vastuolusid ning mis muu hulgas sisaldab ka suuri riske.

Nõukogude aja lõpul sai keskliit õigusjärglasena pärandiks 35 kinnistut, millest praegu on järel kuus. Kas tagantjärele vaadates võib öelda, et ohtra enamiku mahamüümisega sai tehtud viga?

Edukust tuleb erinevatel ajalooetappidel erinevalt hinnata, kuid kindlasti tuleb hinnata saavutatut. Näiteks on valitsus korduvalt ametiühingute nõudmistele vastu tulnud. Mis mind on aga ärritanud, on liigne tähelepanu miinimumpalgale ja töötute abirahale, mitte õiglasele töö tasustamisele kui tervikule.

Pelgalt tööliste huvide eest seismise mõiste on liiga kitsas, kõigi palgasaajate huvid peavad olema esindatud! Poliitika, mida seni on viljeletud, on olnud suunatud läbirääkimistele, dialoogile ja lahenduste leidmisele, mitte vastuolude tekitamisele. Selline poliitika on kõrgelt hinnatav ja seda tuleb ka edaspidi toetada. Euroopas on ametiühinguid, kelle eneseteostus seisneb konfliktis.

Minule kui juhatuse liikmele käib kogu keskliidu info väga hästi kätte, seda enam, et panin aruandele allkirja. Kogu dokumentatsioon on teada, sest keskliidu vara on ju mingil määral ka meie vara.

Ma ei kujuta ette, kuivõrd palju läbipaistvam võib ühe mittetulundusühingu tegevus olla. Meil pole lihtliikmeid, vaid äri mõistes on keskliidu liikmeteks tütarorganisatsioonid. Igast tütarorganisatsioonist kuulub üks inimene juhatusse.

Kindel kui aamen kirikus on, et midagi kriminaalset ei ole. Küsimus on, kas meie peaksime keskliidu aruande viima iga jaamakorraldajani? Muidugi, kui liikmed mult küsivad, olen kohustatud vastama.

Ise lähtun sellest, et minul pole asja teise inimese rahakotti. Ma ei näe siin probleemi. Kõik on vesiselge ja nii on see kogu aeg olnud.

Kui Keskliit annab Äripäevale ehk äriühingule, kelle ees tal ei ole mingisugust aruandluskohustust, niivõrd konkreetsete numbritega oma majandustegevust valgustava info, siis võib öelda küll, et tegu on avatud asutusega.

Arusaadav, et nad ei soovi anda välja riigiametitele mõeldud informatsiooni. Igaüks seisab oma huvide eest ja avalikustamine võib õõnestada jalgealust.

Kas kirikuid tuleb hukka mõista selle eest, et neile kuulub väga palju kinnisvara? Kas kiriku juhtkond tuleb selle eest liistule tõmmata? MTÜde liikmemaksudest ei pruugi edukaks opereerimiseks piisata. Kui mittetulundusühing on suutnud oma vara edukalt kinnisvarasse paigutada, pole see taunitav seni, kuni ühingust ei hakata tulu välja tõstma.

See on jama, et ametiühingud kinnisvaraäris osalevad. Nad peaksid rohkem seisma oma töötajate eest, mitte tegelema muude asjadega. On igati loogiline, et mitmeid tuhandeid inimesi esindava organisatsiooni aruanne on kõigile kättesaadav info.

Oleme üle tuhande töötaja ja 400 bussiga Eesti suurimaid bussiettevõtteid. Põhimõtteliselt ei suhtu ma ametiühingute rahatehingutesse kuidagi, vaid olen huvitatud, et bussijuhtide huvid oleksid esindatud. Meil on firma piisavalt suur ja bussijuhtide olukord on kehv, töötajaid on puudu jne. Ametiühing kasutab inimesi ära, mistõttu on nende ootused suuremad, kui tegelikult kasu tõuseb.

Stabiilsema majandusega riikides on viimasel paarikümnel aastal strateegiliselt mõtlevad organisatsioonid hakanud järjest rohkem keskenduma põhitegevusele ja loobunud kinnisvara majandamisest: haldamisest, arendamisest ja isegi omamisest. Need on teenused, mida on sageli efektiivsem sisse osta.

Eestis pole need trendid veel kuigi levinud, peapõhjuseks senised kiired kasvud kinnisvaraturul. Vara efektiivne majandamine peab olema kõigi omanike eesmärk, olgu selleks eraisik, äriühing, mittetulundusühing või avalik sektor. Põhiline erinevus ja küsimus on siin selles, kuhu lähevad vara majandamisest saadavad tulud? MTÜde põhieesmärk ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Kui kinnisvara efektiivsest majandamisest saadav tulu toetab MTÜ põhitegevust, siis ei saa kinnisvaraäri hukka mõista, kui see nii ei ole, on lugu teine.

Autor: Airi Ilisson