Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangajuhid rahul reservikasvu nõudega

Liis Ehavere 12. juuli 2006, 00:00

Hansapank Eesti peadirektori Priit Põldoja sõnul juhib keskpank tähelepanu õigele asjale. "Nii laenude kasv kui ka Eesti majanduskasv tervikuna on olnud väga kiired. Jagame keskpanga seisukohta, et on põhjust muret tunda," ütles ta.

Põldoja sõnul on raske ennustada, milline on Eesti Panga reservimäärade tõstmise mõju laenude mahu kasvule edaspidi. "Kuna selle otsuse mõjul väheneb pankade kasumlikkus, võib see tähendada, et laenude hind tõuseb. Samas võib öelda ka seda, et teatud määral on juba märgata laenukasvu aeglustumist," lausus ta.

Ka SEB Eesti Ühispanga juhi Mart Altvee hinnangul oli tegemist õigeaegse ja mõistliku otsusega. Kuna pankadel suureneb selle otsuse tõttu vahendite hulk, mida ei saa aktiivselt kasutada, ning elu läheb kallimaks, ei ole Altvee sõnul intressimäärade tõus siiski ainuke lahendus. "Kõik sõltub turuolukorrast ja konkurentsist," ütles Altvee.

Nordea Panga juhi Vahur Krafti sõnul peaks valitsus siin samuti on sõna sekka ütlema, sest kui toimuv on ajendatud majanduse ülekuumenemisohust, siis jääb ainuüksi keskpanga tegevusest väheks.

"Kindlasti võiks see samm olla signaaliks laenuvõtjatele oma tulevase majandusolukorra hindamiseks ning panna senisest rohkem tähtsustama ka säästmist," täiendas Kraft.

"Eesti majanduse arengut iseloomustavad näitajad viitavad sellele, et Eesti majandus on tasakaaluka arengu teelt üha enam kõrvale kaldumas. Märgatavalt on suurenenud Eesti majanduse ülekuumenemise oht, millega võib kaasneda inflatsiooni edasine kiirenemine ning majanduskasvu järsk aeglustumine 2008. aastal," kommenteeris otsust Eesti Panga president Andres Lipstok. Ta lisas, et ülekuumenemise ohu ennetamiseks peavad otsustavalt tegutsema nii keskpank kui ka valitsus. Valitsus peaks ülelaekumised riigieelarves suunama reservi, mitte sisenõudluse leevendamiseks, ning kaotama eluasemelaenude intressidele kehtiva tulumaksusoodustuse.

Kümmet protsenti ületava majanduskasvu korral tuleb Lipstoki sõnul riigil vastutustundlikult koguda reserve tuleviku tarbeks, sest see toetab kiire arengu jätkumist pikemas perspektiivis ning vähendab järskude tagasilöökide ohtu.

Pangad võtsid Lipstoki sõnul otsuse vastu positiivselt. Ta loodab, et meie kommertspankade emapangad tahavad oma tütreid Eestis edaspidigi tugevana näha ja ei saada lihtsalt lisavahendeid laenurahaks.

Kohustusliku reservi määra tõstmine on Eesti Panga käsutuses olev rahapoliitiline instrument, millega saab suunata pankade tegevust. Määra tõstmine 15 protsendile praeguselt 13-lt tähendab, et pangad peavad oma ressurssidest kõrvale panema kokku 3,6 miljardit krooni, mis vähendaks väljalaenatava raha hulka.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:08
Otsi:

Ava täpsem otsing