Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dmitri kogus raha rula ja kitarri ostuks
Äsja 17aastaseks saanud tallinlane Dmitri Volhonski saab vanematelt iga kuu kindla summa taskurahaks. Emalt saab ta 300 krooni ja isalt 450 krooni, mida võib kulutada nii, nagu heaks arvab. Kui taskurahast millekski puudu jääb, küsib juurde.
Osa rahast kulub söögikohtades, sest päeviti ta kodus pole ning koju sööma minna oleks ajaraiskamine. Linnas kasutab noormees tihti nii sularaha kui ka pangakaarti, olenevalt sellest, kuidas kuskil maksta saab. Alati on tal rahakotis ka natuke sularaha. Dmitri ise raha ei teeni ega tööl ei käi. Ta ei pea seda praegu, kooli ajal, otstarbekaks.
Dmitri ei osta kunagi tarbetuid asju, aga nimetab ennast siiski pigem kulutajaks. Samas kogub ta ülejäänud raha, et endale hiljem midagi kasulikku osta.
Riideid ostmas käib ta koos emaga ja ainult siis, kui väga vaja. "Poes käimine on tüütu ja aeganõudev," ütleb noormees. Rõivaid valides jälgib ta küll hindu, kuid üritab leida alati parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Ostude eest maksab ema.
Dmitri hobid on rulasõit ning akustilise kitarri mängimine. Nendele asjadele on kulunud ka suur osa tema kogutud rahast. Hiljuti ostis ta 4000kroonise kitarri. Samuti on ta endale ise mobiiltelefoni ja rula ostnud. Kord kuus tuleb maksta 25 krooni uue kitarrikeele eest.
Paar korda nädalas käib Dmitri jõusaalis, kuid selle eest ta eraldi ei maksa.