Eesti teenindus: kõigepealt vaatame, mis sul seljas on

Stseenid ühest eksperimendist: rikkuri väljanägemisega ajakirjanik läheb poodi ja restorani ning kõik jooksevad jõukat noorhärrat teenindama. Siis paneb seesama reporter selga närud ning kenade teenindajate huvi tema vastu raugeb nagu lapsel uhkemat mänguasja nähes.

Äripäeva eksperiment tõestas, et Eestis on klient kuningas vaid siis, kui ta ka vastavalt välja näeb. Kaupluste ja teenindusasutuste omanikud ning juhid peaksid oma alluvatele selgeks tegema, et see pole ei ilus ega ka tark.

Goethe kirjutas, et inimese üks meeldivamaid iseloomuomadusi on südame viisakus. Seda võiks teenindajatel jaguda rohkelt. Kuid küsimus pole lihtsalt viisakuses.

Klientide kohtlemine vastavalt nende väljanägemisele on kahjulik ka majanduslikult. Sellel on lihtne põhjus: väsinud väljanägemise taga võib peituda inimene, kes tahab teha suurt ostu. Nüüd juba ka Eestis.

Umbes viisteist aastat tagasi ütles kadunud näitleja Jüri Krjukov ühes intervjuus, et New Yorgis tunneb ta, et käib hästi riides. Samuti Londonis, ja Pariisis. Ainus koht, kus ta tunneb, et käib halvasti riides, on Tallinn. Õnneks on Eesti edasi arenenud. Ainus, mis on ajale jalgu jäänud, on Eesti teenindus. Üleminekuaeg, kui riietus ja välised vidinad andsid eksimatu ülevaate inimese sissetulekust, on ümber. Väljast ei ole enam selgelt näha, kes on rikas ja kes vaene. Jõukad inimesed - kui nad just mõnelt töökohtumiselt ei saabu - võivad eelistada käia kulunud riietes ja äratallatud sandaalides nagu vaesed tudengid. Rikkus koguneb neil targalt investeerides.

Ikea asutaja, Šveitsis elav rootslane Ingvar Kamprad on maailma rikkuselt neljas inimene. Aga ta sõidab 13 aastat vana Volvoga ja ostab hotellibaarist võetud jookide asemele lähedalasuvast poest uued.

Samas need, kes endale firmamärke külge riputavad ja kelle toob ukse ette silmatorkavalt kallis masin, elavad tõenäoliselt võlgu. Et nad panevad rohkem rõhku välistele jõukuse sümbolitele, annab tunnistust üle võimete elamisest. Ning nende auto on kindlasti liisitud. Ehk kujundlikult: kasuka all on neil vaid odav pesu. USAs on ilmunud ja ka eesti keelde on tõlgitud huvitav raamat "Naabermaja miljonär" ("The Millionaire Next Door"), mille autorid tõestavad uuringute varal, et tõeliselt rikkad inimesed ei näe üldse tõeliselt rikaste inimeste moodi välja. Ning nad pole jõukad vaid seepärast, et nad palju teenivad, vaid ka seetõttu, et nad vähe kulutavad.

Tõsi, tõenäoliselt ei kuluta sellised inimesed ka teie kaupluses või restoranis samapalju mõttetut raha kui priiskajad. Kuid nad on pikaajalisemad kliendid, kes saavad endale lubada seda, mida nad vajavad.

Unustada ei tohi sedagi, et inimese jõukus ei seisne vaid tema varanduse koguväärtuses, vaid ka sidemetes.

Sellist jõukust on juba hoopis raskem ära tunda, samas võib õiges seltskonnas öeldud remark tähendada ettevõttele suurt võitu või kaotust. Nii võiks üks tippjuht teisele öelda: "Tulin suvilast ja mõtlesin, et lähen restoranist X läbi. Aga kuna olin vanas särgis, siis käidi must mööda nagu õhust. Sinna küll ära oma väliskülalisi enam vii."

Autor: ÄP