Ravimtaimekasvatus tasub ära

Koit Brinkmann 28. juuli 2006, 00:00

"Nõudlust on ja tasub ära," on ravimtaimekasvataja Aivar Siim optimistlik. "Aastas pakendame kaubamärgi Energiatalu nime all 100 000 ravimtaimepakki."

Siim, kes enda sõnul sattus üheksakümnendate alul juhuslikult ravimtaimekasvatusse, kasvatab täna taimi 3-5 hektaril, lisa korjatakse ka metsast. Hooajatöödel - taimede korjamisel ning pakendamisel - on abiks 4-6 inimest.

Bioloogi haridusega Hillar Aiaots Uuskaubi talust Raplamaalt on ravimtaimi kasvatanud seitse aastat. Hätta ei ole ta siiani jäänud, kuigi ilm ja turg on heitlikud ning aega ja energiat võtab viimasel ajal toidukäitleja tunnustuse saamine. Samuti ei saa ravimtaimekasvataja põllumajandustoetusi.

Mehe sõnul kasvatavad nad taimi kokku umbes ühel hektaril, selle aasta saaki mõjutavad põuane suvi ning külm talv, mis võttis osa taimi ära.

"Põhiline müük käib apteekide kaudu, poodide jaoks tänasest toodangukogusest ei jätkuks," ütleb Aiaots.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on korraldanud teekasvatajatele üritusi "Eesti tee" projekti raames ning on uurinud tootjatevahelise koostöö võimalusi.

"Esimese sammuna peaks MTÜ vormis looma teekasvatajate liidu, kes siis katusorganisatsioonina esindaks teekasvatajaid läbirääkimistel kaupmeestega," ütleb Aivar Siim, kelle sõnul on järgmine EPKK korraldatav kokkusaamine planeeritud augustisse.

Siim näeb Eesti taimeteel tarbijaid küll: "Viimasel ajal on popimad ainevahetust kiirendavad nn seedimis- ehk salendusteed. Teesegude koostamisel aitab Ain Raal Tartu Ülikooli farmaatsia instituudist."

Ravimtaimede kokkuostu ja müügiga tegeleva Tartu firma OÜ Vadi Gild ühe omaniku Peeter Vadi sõnul pole nemad küll ühise katusorganisatsiooni järele vajadust tundnud.

Juba üle aasta on neil veterinaar- ja toiduametist saadud toidukäitleja tunnustus. Vadi sõnul pole neil tootjail, kes ise oma toodangut ei turusta, tunnustust vajagi.

"Pakendame ning müüme aastas 180 000 pakki ravimtaimi. Kaubanduskettidele müües peaks toodang olema vast neli korda suurem," hindas Vadi.

ETK Keskühistu hankejuhi Anita Neudorfi sõnul on Eesti tee müükivõtmine läbirääkimiste küsimus. "Minu isiklik arvamus on, et poodides võiks valik olla küll," arvas Neudorf, kuid lisas, et tootjatel võib tekkida raskusi püsiva sortimendi tagamisega.

"Eesti tee" on põllumajandusministeeriumi rahastatav aastane projekt, mille eelarve on 280 000 krooni. EPKK turunduse spetsialisti Piret Õunapuu hinnangul on seni "Eesti" tee üritustel käinud 20-30 ravimtaimekasvatajat.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:09
Otsi:

Ava täpsem otsing