Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pole vaja taevataati kiruda, kui omal ideedest põud käes

ÄP 31. juuli 2006, 00:00

Kui seitsmevennapäeval 10. juulil paistab päike, on ilusat ilma jutti seitse nädalat, ütleb vanarahvatarkus. Enamik Eestimaast pole juba jaanipäevast saati korralikku vihma näinud, kui viimase nädalavahetuse sabinad välja arvata. Tuletõrjujad näevad kurja vaeva põlengute kustutamisega. Aga muidu läheb Eesti ettevõtjal hästi: kiirelt kasvavad ehitajate ja teedeehitajate, ehitusmaterjalimüüjate, joogi-, jäätise- ja lihatootjate jt käibed-kasumid. Ainult põllumehed jäävad järjest murelikumaks ja kiruvad taevataati. Nii nagu igal aastal.

EVEA volikogu liige Margus Timmo tegi Äripäevas asjaliku ettepaneku: enamik Eesti põllumehi peab oma tegevuse ümber hindama - loobuma traditsioonilisest põllumajandusest või väärtustama teisiti oma toorainet või pakkuma erinevaid lisateenuseid nii era- kui ka avalikule sektorile.

Äripäev on selle mõttega täiesti päri. Maal saab ja tuleb teha muudki tööd peale põlluharimise ja loomakasvatuse. Need alad on enamalt jaolt ressursside raiskajad - hoiavad inimesi nende maatükil kinni ja nõuavad riigilt toetustena miljardeid maksukroone.

See on õigupoolest kummaline, et nii suur hulk inimesi (ametlikult on 37 000 talumajapidamist) teeb tööd, mille rahuldavat tulemust õnnestub aastakümnete jooksul vaid haruharva näha, sest kord kõrvetab päike kõik viljad ära ning kord uputab pidev vihm need mutta. Näiteks mullu jäid saagid vee alla ja tänavu kuivavad ära.

Ja ikka tehakse edasi, sest nii ollakse harjunud ja nii on mugav, maalapike on käes ning muudkui külvame jälle rukist, paneme kartuli mulda või teeme lehmaheina. Riik maksab mugavusele veel pealegi - iga töö jaoks leiab toetusenimekirjast oma abiraharea, kui viitsid vähegi paberit määrida ja küsida toetust. Lisaks pea iga-aastane ikaldustoetus.

Põllumajanduse toetamine on nagu sõelaga vee kandmine: muudkui maksad, aga rahajanu ei kustu kunagi.

Riigile peaks juba selge olema, et mõttetu on samal viisil jätkata. Maaelu arengukavast 2007-2013, mille valitsus juuli keskel heaks kiitis, paistab aga, et riik tahab säilitada senise olukorra. Kuigi jutt käib suurte sõnadega ka maamajanduse mitmekesistamisest, siis lõviosa toetusrahast ehk kahest miljardist kroonist aastas 1,5 miljardit tahetakse ikkagi suunata põllumajandusele. Maamajanduse mitmekesistamine tuleb viimases järjekorras ning jagab 420 miljonit krooni maapiirkondade elu kvaliteedi parandamise meetmetega. Samal ajal on EVEA hinnangul Eestis vaid tuhatkond põllumeest, kel üldse tasub, st on piisavalt ressursse tegelda põhitegevusena põllumajandusega.

Toimetuse meelest tähendab praegune maaelu arengukava vaesuse põlistamist maal. Just maaettevõtluse mitmekesistamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ja loobuda traditsioonilise põllumajandusega tegelejate laustoetamisest. Toetuste maksmisest loobumine kiirendaks tööjõu vabastamist muuks ettevõtluseks maal, kas siis iseseisva ettevõtjana või töölisena üleaedse juures. Nii oleks lahendatud ka maaettevõtjate peamine probleem - tööjõu puudus.

Talunikel aga ei tasu ilmataati kiruda, kui oma ideedes põud valitseb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:09
Otsi:

Ava täpsem otsing