Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meeskonnatöö tahab pidevat õppimist

Mari Hiiemäe 09. august 2006, 00:00

OÜ Meeskonnakoolitus koolitaja-konsultant Ülo Vihma usub, et meeskonnakoolitust vajavad kõik koos töötavad kollektiivid, ükskõik kas tegemist on tootva kaadri või tippspetsialistidega.

Koolituse sisu saab kohandada vastavalt olukorrale ning koolituse korraldajad püüavad arvestada just nende probleemidega, mis koolitatava meeskonna puhul parajasti aktuaalsed on.

"Iga konkreetne koolitus võib olla erinev, õiged teemad tulevad just hetkeolukorrast," arvab Vihma.

Ükski tiim pole liialt ideaalne, et meeskonnakoolitus sellele midagi juurde ei annaks.

Heas meeskonnas pole oluline, millised on kellegi isiklikud tõekspidamised ning isiklikul pinnal pole neid vaja ka muutma hakata. Koostööks on eelkõige vaja saavutada üksmeel ühiste asjade tegemises, lisab Vihma.

Mainori Kõrgkooli õppealajuhataja Annika Krutto arvab, et meeskonnakoolitus on eriti vajalik asutuses, kus kontorid on eri paikades laiali ning töötajad üksteisega eriti kokku ei puutugi. Töörutiinis kinni olles suheldakse üksteisega väga kitsal pinnal ning kuna ei tunta üksteise omadusi ja väärtusi, siis puudub ka ühtsustunne. Koolituse käigus saadakse lähemalt tuttavaks, tekkinud ühtsustunne liidab aga meeskonda.

Meeskonnakoolitusel õpitakse endas avastama omadusi, millest koostöös kasu, ning samuti avastama, et ka kaastöötajatel on olemas samasugused omadused.

Ülo Vihma nimetab heaks koostööks kõige vajalikuma omadusena suhtlusoskust, millest asjaajamises tihtipeale puudu jääb. Inimesed teavad üksteisest liiga vähe ning ei ole valmis enda tähelepanu probleemide lahendamiseks pakkuma.

Stora Enso IT-infratiimi juht ja meeskonnakoolitusel osalenud Kalle Rahu peab koolitust oluliseks inimestes ühtse meeskonnatunnetuse tekitamisel. "Meeskonna olemasolu on tunnetuse küsimus," arvab Rahu ning ütleb, et aktiivne grupp, kellel on konkreetsed ülesanded, ei pruugi ennast veel meeskonnana tunda.

"Häid ja õigeid samme tehes hakatakse tajuma, et liigutakse õiges suunas ning meeskonnatunnetus aitab sellele kaasa," ütleb Rahu.

Tema arvates sujub koostöö paremini inimestel, kes näevad ühist eesmärki ja teevad selle nimel pingutusi, isegi siis kui nad ajavad täiesti eri asja. Heas meeskonnas on innustav meeleolu ning sellesse sulanduvad ka uued tulijad hästi.

"Tähtis on, et inimesed, kes koos oma kallist aega kasutavad, saaksid koolitusel tegeleda oma reaalsete olukordade ja probleemidega, õppida paremini suhtlema ja üksteist mõistma," ütleb Vihma.

Meeskonnatöö treening peaks aitama osalejatel õppida enda arvamusi täpsemalt sõnastama ning eesmärke püstitama, samuti andma innustust probleemide jagamiseks ja lahendamiseks.

Aktiivset kaasamõtlemist ja tavapärasest erinevat koostööd eeldavate ülesannete käigus selguvad inimeste varjatud ressursid efektiivseks koostööks, mida ideaaljuhul suudetakse rakendada ka edaspidi, pärast tavalisse töökeskkonda tagasipöördumist. "Teooria on abivahend," ütleb Ülo Vihma, "Meeskonnakoolitus on suures osas praktiline õpe."

Ülo Vihma usub, et koolitustest väljaspool tööruume on rohkem kasu, kuna töötajatel on siis kergem keskenduda.

"Tööruumides on väga raske koolitust teha," ütleb Ülo Vihma, nimetades põhjustena kas töö iseloomu või isiklikke harjumusi, mille tõttu on raske ümber lülituda.

"Meeskonnale on alati hea, kui nad on koos rohkem kui ühe päeva," arvab Vihma ning ütleb, et kui ikka tõsiselt koolitada, siis selgub, et olulisi asju, mis üles kerkivad, on väga palju. Osa meeskonna arendamisest on oskus õppida koos olema ning selleks on vaja aega.

Kalle Rahu räägib oma kogemusest, et lihtsam on, kui minnakse töörutiinist eemale, kuna töökeskkonnas on segavad tegurid ning võib tekkida kiusatus minna näiteks arvuti juurde ja öelda, et kiired tööasjad ootavad. Telefonid ja meilid ei tohiks koolitust segada.

Kalle Rahu arvab, et meeskonnakoolitusest on rohkem kasu, kui saadud koolituse programm mõni aeg hiljem läbi vaadata ning meeskonnaga arutada, mis vahepeal muutunud on.

Sellisel juhul ei peaks otseselt sama asja kordama, kuid mõtet teemat edasi arutada on küll. Võiks teha töökaaslastega omavahel näiteks arutelupäeva, mil töörutiinist väljaspool uuesti kõik kavandatud visioonid-missioonid üle vaadatakse.

"Minu arvates on kindel, et meie tiim töötab pärast koolitust paremini ja väiksemate pingetega," arvab meeskonnakoolitusel osalenud Stora Enso IT-infratiimi juht Kalle Rahu ning lisab, et kuigi saavutatud kasu ei ole silmaga märgatav ega tuntav, on väärtus juba see, et iga inimene sai võimaluse tunda perspektiivitunnet. Rahu märgib, et ka nende inimeste puhul, kes meeskonnakoolituse väärtusesse uskuda ei taha, võib see alateadvuses hästi mõjuda.

Annika Krutto avaldab arvamust, et meeskonnakoolitus ise on hästi liitev, kuid seatud eesmärgid võivad osavõtjatele tavarutiini tagasi pöördudes kaugeks jääda. Koolituse käigus pannakse kirja probleemid ning seatakse ühised missioonid-visioonid, aga tööpäev läheb ikkagi edasi täpselt sealt kohast, kus ta enne koolitust pooleli jäi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:18
Otsi:

Ava täpsem otsing