Muulased tööl hinnas

Nordea Panga teller Olga Tšervinskaja on üks paljudest venelastest, kes igapäevaselt nii eesti- kui venekeelseid kliente teenindab. Esimeste lausete juures, mis me vahetame, pole arugi saada, et Olga räägib eesti keelt väga kerge aktsendiga. Muidugi teeb ta kõneledes vigu, aga väga vähe. Kahtlustan, et nii mõnegi päriseestlase keel on lombakamgi.

Nordea Panka sattus Olga poolteist aastat tagasi, kui ta lapsepuhkuselt tulles tööd otsis. Toona oli ta esimene venelane kollektiivis, nüüdseks on rahvuskaaslasi vaikselt juurde tilkunud.

"Algul, kui hakkasin tööle, oli küll raske. Kartsin rääkida," tunnistab Olga, kellel praegu on kohati raskusi spetsiifiliste venekeelsete sõnade leidmisega, kuna kogu terminoloogia tuleb peale eesti keeles. Alustades pelgas ta aga näiteks helistamist, kuna kartis, et ei pruugi kiirest eestikeelsest jutust aru saada.

"Venelased oskavad kõiki keeli ausalt öelda," naeratab Olga pisut kelmikalt, kui küsida, millised on venelasest kandideerija eelised eestlase ees. Seda, et venelastele nigelama keeleoskuse tõttu vähem palka pakutakse, Olga kuulnud ei ole ning ükski teine allikas selliseid spekulatsioone samuti ei kinnita. "Noortel eestlastel vene keel pole tugev, aga venelastest kliente on palju, kes ei oska eesti keelt eriti hästi," ütleb Olga.

Tema juttu kinnitab Sampo Panga personalidirektor Liina Oks. "Vene noored oskavad lisaks vene keelele eesti ja ka inglise keelt, seda on harva vastu panna eestikeelse kandidaadi puhul," ütleb Oks. Kui 2004. aasta lõpus oli kõigist Sampo klienditeenindajatest vene emakeelega pisut üle veerandi, siis nüüd on neid üle kolmandiku. Vähemalt pooled Sampos tööd alustavatest uutest telleritest on venekeelsed.

Oks toob välja trendi, et eestlastest kandideerijate osakaal on oluliselt vähenenud. Sama juttu räägivad ka Nordea Panga personalijuht Tiina Käsi, Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt ja OÜ Personalipunkt Extra tegevjuht Herdis Ojasu. Oksa sõnul võib põhjus olla selles, et hea eesti keele oskusega inimene teenib sama palga kusagil mujal kergemini välja kui leti taga teenindades, kuna teenindajatele esitatakse kõrgeid nõudmisi.

Kassas aga peab ometigi ka keegi istuma. Jaekaubanduses muudab Selveri teenindusdirektori Kadi Küti sõnul olukorda pingelisemaks seegi, et kui viis aastat tagasi olid turul vaid üksikud tuntud ketid, mille uste taga olid töösoovijate järjekorrad, siis praeguseks on kette turule juurde tulnud ning kandidaadid viivad avaldused mitmesse kohta korraga.

"Suure osa jätame võtmata - muidu nad on hakkajad ja rõõmsad, aga kui keeleoskust pole, siis ei saa neid kassasse panna," räägib Kütt muulastest kassapidajatest. Sellest hoolimata on venelaste osakaal Selveri teenindajate seas kasvanud ning nadi keeleoskuse tõttu on mõne kassapidajaga isegi leping lõpetatud. "Jah, kliendid nurisevad. Mitte palju, aga nurinat on," tunnistab Kütt. "Laseme kõrvad longu ja üritame asja parandada. Plaanime teha keelekoolitusi ja nõuame muulastelt, et nad meeskonnas räägiksid harjutamise mõttes eesti keelt."

"See on drastiliselt kasvanud," vastab Herdis Ojasu kergelt hüüatades enne, kui jõuan lõpetada küsimuse, kas venelaste CVde arvu kasvu on olnud viimasel ajal kuidagi märgata. "Nad on kõvasti julgust saanud sellest, et Fjodor või Marina on Lasnamäe keldripoest ametlikule tööle saanud. Räägivad, et naabripoiss töötab kesklinnas restoranis ja saab ametlikku palka, ning tahavad ka."

Ojasu sõnul on üle ühe kandidaadi vene nimega, .ru meiliaadressiga ning kõneleb eesti keelt suhteliselt halvasti, kuid kui veel paar aastat tagasi tuli venelasele öelda, et talle töö leidmine on lootusetu, siis nüüd ei saadeta enam kedagi ukselt tagasi. "Tihtipeale neil, kes maksavad vähem palka, ei jäägi müüd üle, kui võtta tööle muulasi," ütleb Ojasu. "Töötud on täna enamasti üle keskea umbkeelsed muulased, kes ei otsigi enam tööd."

"Muutus tööjõuturul on teinud tööandjad leplikumaks," tõdeb CVO Groupi juhatuse liige Agu Vahur, kelle sõnul on üks põhjuseid ka selles, et noori muulasi tuleb tööjõuturule rohkem peale kui noori eestlasi - venelased lihtsalt sünnitavad rohkem. "Muidu olid ikka vene firmad ja eesti firmad. Venelased olid kusagil sadamas õli laadimas, aga nüüd läheb asi rohkem tasakaalu. See on integratsiooniprotsess."

Kui helistada odavketi VP Market kontori üldnumbrile, vastabki kõnele venekeelne sekretär, kes minu küsimusest esimese hooga hästi aru ei saa. Pärast pikka pusimist saan ettevõtte pressiesindaja Erkki Erilaiu siiski kätte. Kui palju muulasi VP Marketis täpselt töötab, Erilaid ei tea, kuid arvab, et ilmselt on üle kahe kolmandiku töötajatest muulased. Minu küsimustele vastab personalijuht Mare Pulk meili teel.

"Arvan, et põhiliseks põhjuseks on eestlaste paremad keeleoskused ja haridus, mis annavad neile eelised ja võimalused kandideerida teistele ametikohtadele," kirjutab VP Marketi personalijuht Mare Pulk.

Põhiliseks probleemiks venelastega on ka VP Marketis keeleoskus. "Statistika on näidanud ka seda, et nende seas on rohkem nn õnneotsijaid, kes pidevalt liiguvad ühe tööandja juurest teise juurde ja loodavad, et kuskil mujal on alati parem," kirjeldab Pulk. "Eestlased otsivad rohkem püsisuhteid ja ootavad tööandjalt kindlustunnet. Seega prioriteedid on veidikene erinevad."

Seda, et venelased pikemas perspektiivis tööjõuturul eestlastele ohtlikuks saaksid, vähemalt Herdis Ojasu ei usu. "Eestlaste rahvusmeelsus tööturul on tugev ja olemas. Võib-olla see ei kõla väga poliitiliselt korrektselt, kuid vene rahvus on siiski teine valik."

Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk aga rõhutab, et eestlased on ka ise teinekord keeleoskust nõudes liialt leebed. "Kui eestlased sellesse natuke tõsisemalt suhtuksid ja tööandjad keeleoskust natuke tõsisemalt nõuaksid, siis küllap ta tuleks," ütleb Tomusk. "Peame ise nõudma oma õigusi. Meie riigis on tarbijal õigus suhelda eesti keeles."

Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk on venekeelsete teenindajatega seotud probleemidega hästi kursis ning teab rääkida, et viimasel ajal on sagenenud kaebused ehitusmaterjalide poodidega seoses.

Viimane kurioosne juhtum, mida veel kontrollida pole jõutud, jõudis keeleinspektorite kõrvu Ida-Virumaalt, kus tegelikult eesti keelt oskav teenindaja keeldus suhtlemast riigikeeles. Tomuski sõnul põhjendas teenindaja oma käitumist sellega, et tööandja polnud tal käskinud kliendiga eesti keeles rääkida.

Kaebuste esitamine keeleinspektsioonile sai suurema hoo sisse mõned aastad tagasi, kui esimese pääsukesena hakkas noori venelasi tööle võtma McDonald's. "Siis hakati kaebama, et teenindaja ei saanud aru, kas telliti kohvi või Coca-Colat," meenutab Tomusk, keda paneb murelikult mõtisklema teadmine, et need noored umbkeelsed teenindajad on tulnud Eesti haridussüsteemist, kus eesti keele õppimine on kohustuslik.

"Müüjad ise on kurtnud, et palk on nii väike ja selle peale kvaliteetne inimene ei tule," räägib Tomusk ning selgitab, et kuigi keeleinspektsioon kontrollib aktiivselt ning teeb hoiatusi ja järelkontrolle, on trahvide tegemine keeruline, kuna personali voolavus on niivõrd suur.

"Minul isiklikult on seda ette tulnud päris harva, sest ma käin Selveris ja Prismas," vastab Tomusk küsimusele, kas ka tal endal on tulnud vastamisi seista kassapidajaga, kes eesti keelest aru ei saa. "Need, kes meile kaebavad, käivad odavkettides. Seal on ehk palgad väiksemad ja probleeme rohkem."