Pärnu loob prügimonopoli

Kalle Grents 17. august 2006, 00:00

Pärnumaal asuva Paikre jäätmekeskuse pakutava uue hinnataseme üle on tekkinud elav arutelu, sest Paikre jäätmekeskus teeb eurorahadega hinnadumpingut.

Pärnu linn, kes on ühtlasi Paikre keskuse üks omanikke, on sattunud huvide konflikti. Praegused veo konkursi tingimused on seadnud nii erasektorile kui ka riigiasutustele põhjendamatud kitsendused ja kulutused seoses eelsorteeritud jäätmete käitlemisega, mida ei saa põhjendada ühegi kehtiva seadusandliku aktiga.

Prügi ladestamis- ning hinnatingimused ei sõltu sellest, kas teenust pakkuva firma omanik on omavalitsus või erafirma. Ladestushind kujuneb opereerimiskuludest ning omainvesteeringu tagasi teenimise vajadusest ning on seda väiksem, mida rohkem on kaasatud tagastamatut raha Euroopa fondidest. Ladestuskulud on omavalitsuste ja erafirmade osalusega prügilates samas suurusjärgus ja Paikre prügila pole erand. Pärnus pole aga piisavat eelsorteeritud jäätmete mahtu, et eurotoetuste najal kerkinud sorteerimisjaama efektiivselt majandada. Kuna toetused on ühekordsed, peavad jooksva opereerimise tagama omavalitsustest omanikud.

Selle probleemi on Pärnu linn kui prügila üks mõjukamaid omanikke lahendanud pretsedenditul moel. Erinevalt teistest Eesti piirkondadest, kus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele konkursse ainult olmejäätmetele, on Pärnu korraldatud veokonkursi pakkumiskutse dokumentidesse lisanud ka eelsorteeritud jäätmed.

Huvitav on see, et needsamad eelsorteeritud jäätmed tuleb vastavalt pakkumise tingimuste paragrahvile 17.3 viia sorteerimiseks ainult Paikre sorteerimisjaama ja loomulikult parasjagu nõukogu poolt kehtestatud hinnakirja järgi tasudes. Alternatiivi pole. Praktikas tähendab see seda, et rikutakse ELi kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumise ehk vaba konkurentsi aluspõhimõtet.

Juhul, kui konkurss toimub vastavalt kutsedokumentidele, peavad Pärnumaa ettevõtjad eelsorteeritud jäätmete eest maksma oluliselt kõrgemaid tasusid kui teised ettevõtted kus tahes mujal Eestis. Praegu võetakse nii Pärnus kui ka paljudes teistes Eesti piirkondades eelsorteeritud, kuid eriliigilisi pakendijäätmeid vastu tasuta või makstakse kuni 200 krooni tonnist toojale.

Lihtne arvutus näitab, et näiteks Pärnu ettevõte, kus suudetakse eelsorteerida ning üle anda rohkem kui poole miljoni krooni väärtuses metallpakendeid, peaks vastavalt uuele korrale lisaks kaotatavale materjalitulule hoopis aastas üle 60 000 krooni juurde maksma.

Avalikkuselt kogutud eelsorteeritud pakendijäätmed on ainus oluline eelsorteeritud jäätmete kategooria, mille kogumine konkursitingimustest välja on jäetud. Avalike kogumiskonteinerite arvu poolest on Pärnu linn üks tublimaid, kuid kogemus näitab, et selline lahendus üksi ei kata elanike vajadusi.

Näiteks pakutakse täna ka Pärnus eraisikutele tasuta spetsiaalsete kottidega pakendijäätmete kogumise teenust. Suure tõenäosusega nüüd see teenus kaob, sest tänane koguja ei pruugi ju konkurssi võita. Seega ei tohi ta enam teenust pakkuda ja ka konkursi võitjal pole enam võimalust valida sobivaid lahendusi. Uus vedaja peab arvestama ka riskiga, et vastavalt jäätmehoolduseeskirjale kehtivad pakutud hinnad kogu kolmeaastase perioodi vältel ja ta ei saa linnavolikogu kooskõlastuseta eelsorteeritud jäätmete tariife tõsta ka juhul, kui Paikre nõukogu seda teeb. See võib tähendada kõrgemaid, ainult Pärnus kehtivaid hindu ning eelsorteerimise populaarsuse langust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:11
Otsi:

Ava täpsem otsing