Kinnisvara hinnaralli haripunkt läbi

Sirje Rank 18. august 2006, 00:00

Nii märgib rahvusvaheline kinnisvarakonsultatsioonifirma Knight Frank LLC oma teise kvartali ülevaates, kus on vaatluse all elamispinna hinnad 30 riigis.

Knight Franki globaalse elamispinna indeksi järgi on hinnatõus eelmise aasta 12,3 protsendilt aeglustunud viimase kaheteistkümne kuuga 8,5 protsendile. Kokku on hinnatõus pidurdunud 18 riigis, sealhulgas USAs, Iirimaal ja Prantsusmaal. Laenuintressid tõusevad ning kohati on ostjate taluvuse piir kätte jõudnud.

Fenomenaalne hinnatõus on viimase kahe aastaga toimunud Lätis, mis on Knight Franki indeksi tipus. Eelmise aasta teise kvartali 73,5% hinnatõusu järel on elamispinnad Riias ja pealinna lähiümbruses aastaga veel 45,3% kallinenud, märgib ülevaade.

Nii Läti kui ka Eesti ja Leedu puhul on indeksis aluseks võetud pealinna hinnatase. Eesti (Tallinn) püsib 12,9% hinnatõusuga indeksis teist aastat kuuendal positsioonil.

Konsultatsioonifirma eluasemeturu uuringute osakonna juht Liam Bailey seletab Ida-Euroopa kiiret hinnatõusu järelevõtmisega Lääne-Euroopale, kus kinnisvarabuumi on kannustanud laenuraha odavnemine ja üldine jõukuse kasv maailmamajanduse kasvust tulenevalt. Lisaks kergitab Ida-Euroopa turgu kiire palgakasv ning suurenenud laenuraha pakkumine. Eraldi tegur on välisinvestorite spekulatiivne huvi.

Läti järel on Knight Franki indeksi järgi teine kiireim hinnatõus Bulgaarias, mis loodab Euroopa Liitu pääseda tuleva aasta alguses. Mis toimub sama sihi seadnud Rumeenia eluasemeturul, seda indeks ei kajasta. Küll aga lisanduvad järgmises kvartalis indeksisse Sloveenia ja Slovakkia, kus konsultatsioonifirma näeb edaspidi Ida-Euroopa riikidest suurimat kasvupotentsiaali. Veel on hindadel kasvuruumi ka Moskvas, mis viie aasta pärast kujuneb Londoni üheks põhirivaaliks maailma kalleima linna tiitlile.

Indeksi tagumises otsas on Serbia pealinn Belgrad, kus hinnad on teises kvartalis 5,1% langenud. Hinnalangus jätkus Jaapanis ning ka Hongkongis on mullune enam kui 20% hinnatõus languseks pööranud.

Samal ajal kui idaeurooplaste jaoks muutuvad kodumaised kinnisvarahinnad järjest astronoomilisemaks, pakuvad need lääneeurooplastele veel soodsaid ostuvõimalusi.

Kinnisvara soetamine välismaal on kasvav trend eriti brittide ja iirlaste seas, kes olid esimesena kohal ka uutes ELi liikmesriikides. Üksi eelmisel aastal ostis 146 000 britti välismaal kinnisvara, kirjutas hiljuti Bloomberg. Bulgaarias näiteks saab kahetoalise mereäärse luksuskorteri 40 000 naelaga, mis on väiksem summa kui see, mille võrra keskmine elumaja Suurbritannias viimase kahe aastaga on kallinenud. Varssavis müüdi mullu välismaalastele 1367 korterit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing