IMFi Eesti missiooni juht vaigistab eurokibelust

"Eurole ülemineku võimalus on kõige varem 2008. aastal, aga see võib juhtuda nii varem kui ka hiljem," ütles Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski reedel ja lisas, et see sõltub näiteks nafta hinna liikumisest. "Ennustada inflatsiooni kuuest kuni kümnest kuust kaugema aja peale on väga keeruline," tõdes ta.

Rozwadowski rõhutas, et eurole ülemineku kuupäev ei olegi nii oluline ning peamine on säilitada tugev ja liberaalne majandus koos konservatiivse rahanduspoliitikaga. "Eesti on juba Euroopa rahasüsteemi liige ja kõik sellega kaasnevad eelised juba toimivad. Usume, et lähiaastatel saab ka eurole üleminek teoks," lisas ta.

Nii Eesti Panga president Andres Lipstok kui ka rahandusminister Aivar Sõerd pidasid eurole üleminekut Eesti peamiseks majanduslikuks eesmärgiks ning arvasid, et seda tuleb teha nii pea kui võimalik. Mõlema kinnitusel on ainukeseks hoovaks, millega valitsus saab majandusarenguid mõjutada, riigieelarve.

"Eelarvepoliitika peab soodustama võimalikult kiiret euro kasutuselevõttu, vähendama ülekuumenemise riske ja ennetama elanikkonna vananemisega seotud probleeme," ütles Lipstok, kes lisas, et valuutakomitee tingimustes ei ole muudmoodi võimalik suuri ja radikaalseid samme ette võtta.

Samas avaldas Sõerd lootust, et sügisesel Euroopa Liidu majandusministrite kohtumisel jätkub arutelu eurole ülemineku kriteeriumide üle, sest tema hinnangul on Eesti inflatsioonitase kooskõlas majandusarenguga.

Peamiste ohtudena nägigi Rozwadowski majanduse ülekuumenemist ja kiiret laenude kasvu, mis on keskendunud kinnisvarasektorile, mistõttu soovitas kaaluda mõne arendusprojekti edasilükkamist.

"Valitsus peaks kindlasti hoiduma liigsest rahulolust ja tegema Eesti edu jätkamiseks pingutusi," ütles Sõerd ja lisas, et kuigi valitsussektori kulude kontrolli all hoidmine on keeruline, leiab kokkuhoiuvõimalusi iga ministeeriumi valitsemisalas. "Võimalik on koosseisu kärpida, eelkõige tugiteenustes," ütles Sõerd ja tõi näiteks raamatupidamise. Samas tõdes ta, et see on siiski väga raske. "Olukorras, kus eelarve kasvab ja majanduskasv on kiire, on seda sammu raske ministeeriumidele mõistetavaks teha, aga rahandusministeerium püüab seda selgitada," lisas ta.

IMFi põhjalikum majanduspoliitiline hinnang Eesti kohta valmib novembris.