Eesti põllumees kasvatab kõikuva kvaliteediga, kuid kallist teravilja

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli saagiaastal 2004/2005 teravilja toodang Eestis 608 000 tonni.

Lisaks imporditi samal perioodil 167 000 tonni teravilja. Viimastel aastatel on pidevalt tõusnud Eesti teraviljaga isevarustatuse tase, saagiaastal 2004/2005 oli see 90% piires. Teistel Balti riikidel on isevarustatuse tase olnud valdavalt üle 100%. Siit ka asjaolu, et Eesti teravilja sisseveo suurimateks kaubanduspartneriteks on Läti ja Leedu. Positiivne on, et üldine teravilja kasvupind Eestis, mis viimastel aastatel on olnud suhteliselt muutumatu, 2005. aastal võrreldes eelmise aastaga siiski suurenes 9%.

Vähesel määral 2005. aastal teravilja ka eksporditi, samas oli ekspordipartnerite ring lai - Hispaania, Balti riigid, Venemaa, Poola, Kasahstan, Usbekistan. Eksporditud teravilja kogus oli 25 000 tonni, olles 48% suurem kui 2004. aastal.

Teravilja tarbimise osas eelneva perioodiga võrreldes erilisi muutusi toimunud ei ole. Perioodil 2000-2005 tervikuna olid suurimad kõikumised loomasööda valdkonnas. See valdkond moodustab Eesti siseturu nõudlusest ligikaudu 65%.

Mitmed Eesti teravilja töötlevatest ettevõtetest on väliskapitali omanduses või osalusega. Välisinvesteeringute lähteriigiks on Saksamaa (jahu tootmine), Soome (valmis loomasööda, leiva- ja pagaritoodete tootmine), Rootsi (valmis loomasööda tootmine).

Teravilja ja teraviljasaadusi töötleva tööstuse ettevõtetele - jahu ja tangainete, loomasöötade ning leiva, pagari ja muude jahust toodete tootjatele - on probleemiks kohaliku tooraine suhteliselt kõrge hind ja kõikuv kvaliteet, mis sunnib kasutama suuremas koguses stabiilsema kvaliteediga importteravilja. Kodumaised veskid suudaksid olemasoleva tootmisvõimsuse juures katta Eesti aastase jahu ja tangainete vajaduse. Samas oli aga märkimisväärne osa Eesti 2005. aasta teraviljasaagist ebasoodsatest ilmastikuoludest tulenenud kehva kvaliteedi tõttu inimtoiduks kõlbmatu. Seetõttu on Eesti turul suhteliselt rohkem omakasvatatud söödavilja ja vähem toiduvilja. Eesti teravili, mis ei sobi toiduteravilja kokkuostvatele firmadele, on tooraineks Eesti piiritusetööstusele.

2004. aastal toodeti Eestis 66 800 tonni jahu ja tangaineid, 81 800 tonni leiba ja teisi pagaritooteid ning 207 300 tonni valmis loomasöötasid. Leiva- ja saiatoodete tootmine näitab languse tendentsi võrreldes eelneva perioodiga. Üheks põhjuseks on nõudluse vähenemine - leiva ja saia tarbimine on viimastel aastatel vähenenud.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel jaguneb eestlaste toitumisharjumustele vastavalt rukki- ja nisutarbimine umbes pooleks, kuid viimastel aastatel on märgata rukkileiva osatähtsuse vähenemist. Teraviljatoodete tarbimise kogus Eestis on inimese kohta alla 100 kg aastas, teistest ELi maadest on sama väikesed tarbijad Iirimaa ja Rootsi. Statistikaameti andmetel tarbis üks leibkonna liige 2004. aastal keskmiselt 26,4 kg leiba, 19,1 kg saia, 10,9 kg tangaineid ja 5,8 kg makarone.

Autor: Ülle Kallas