Uue saetööstuse asutamine muutub üha riskantsemaks

Eestis, kus tegutseb üle saja suurema või väiksema saevabriku, on küllastumise piir kätte jõudmas.

1992. aastast tegutseva Pajo Saeveski juhataja Aivar Pajo sõnul on Eesti saetööstuste turg juba praegu nii täis, et uutele ruumi ei ole ja väiksemad tegijad on sunnitud uksi sulgema. Majanduslik olukord, toormaterjali hankimine ja kliendisuhted annavad võimaluse suurematel saada veelgi suuremaks. Kusjuures toodangu turustamisest suurem probleem on Pajo hinnangul toormaterjali kättesaadavus ning üha kallinev hind.

Toorpalgi kättesaadavus on saetööstuse edukuse peamine allikas, lisaks on määrava tähtsusega materjali kvaliteet, hind, tarne stabiilsus. Saetööstust tervikuna mõjutavad suuresti ka sesoonsus ja ilmastik. Suvi on madalhooaeg ja palgi kogumine käib peamiselt talvel. Taas avaldub mõju enim väikestele saetööstustele, kel puudub võimalus varusid koguda ja seeläbi riske maandada.

Nii ongi alustava saetööstuse vettpidava ja positiivseks laenutaotluseks sobiva äriplaani kirjutamine keeruline. Läbimõeldud äriplaan on aga aluseks, et saada alustava ettevõtte toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) või laenu pangalt. EAS pakub alustavale ettevõtjale starditoetust põhivara ostuks. EASi antavat stardisummat ei tohi aga kasutada näiteks kinnisvara ostuks.

EASi starditoetuse maksimaalne piirmäär on sel aastal 160 000 krooni.

Aivar Pajo hinnangul selle rahaga saekaatrit ei raja. "Heal juhul saab osta mingi seadme, mis midagi saeb, aga turule sellega veel ei pääse," nendib Pajo. "Olen ka ise finantseerimisvõimaluste otsimisega tegelenud. Ega lootust eriti ei ole."

Tänapäevane saetööstus, kus on automatiseeritud masinad ja toorainesäästlik tootmine, maksab asjatundjate hinnangul 100-150 miljonit krooni. Väiksemate ja tehnoloogia poolest mahajäänumate saekaatrite turuväärtus on hinnanguliselt 5-6 miljonit (müügis olevate saekaatrite hinnad). Esmased seadmed, mida alustav saetööstus vajab - palgi estakaad, sorteerimisliin, saemehhanismid, saepuru imur, puiduhakkemasin jne -, maksavad kasutatuna Lääne-Euroopast ostes kokku umbes 6,5 miljonit. Hinnad on erinevad ja sõltuvad seadmete automatiseeritusest, nende vanusest ja varasemast kasutusalast. q

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) otselaen lubab erinevalt EASi toetustest kasutada eraldatud raha ka kinnisvara, sh põllu- või metsamaa ostuks.

"Otselaen MESist tootmismaa ostuks on mõeldud eelkõige põllumajandustootjatele, kes soovivad haritavat maad omandisse osta," räägib MESi juhiabi Aila Vaher. "Peamiselt on maaostu laen mõeldud siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kuid piisava kindluse korral võime pakkuda laenu ka alustavale ettevõtjale."

MES tuleb väljaspool Tallinna tegutsevatele ettevõtetele appi ka pangalt laenu saamisel, pakkudes laenu saamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse käendust. Vaheri sõnul saabki MES üldjuhul aidata näiteks alustavat saetööstust omapoolse tagatise väljastamisega laenuandjale.

"Oleme täheldanud, et varasemast sagedamini soovitakse MESi tagatist äsja äriregistrisse kantud alustava ettevõtte võlakohustusele," tõdeb Vaher.

Soovides laenule MESi tagatist, piisab panga informeerimisest. Ettevõtja soovi edastab sihtasutusele finantseerija (pank, liisinguettevõtja).

Vaheri kinnitusel on MES sõlminud kõikide pankadega koostöölepped, mistõttu ettevõtjal pole tarvis mingeid täiendavaid toimingud teha.

Projektide esmahindajaks on laenuandja. MESi tagatise saamise eeldus on ettevõtja omakapitali vastavus seaduses sätestatud nõuetele ning juba toimiva ettevõtte puhul tähtaega ületanud maksuvõlgade puudumine.

Autor: Mereli Kivi