Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elektritöödeks valitud kvaliteetsed materjalid tagavad hoone ohutuse

Peep Ehasalu 04. september 2006, 00:00

Maailm pöörab üha suuremat tähelepanu ehitiste turvalisuse tõstmisele. Elektriala inimesed näevad ohtu, et Eestis hakatakse kasutama üha rohkem paigalduskaableid, mille valikul on primaarne hind, mitte toote kvaliteet ja kohalike ilmastikuoludega arvestamine.

Tihti ei ole küsimus mitte niivõrd kaablite halvas kvaliteedis, kuivõrd vales kasutuskohas või otstarbes. Ka 20kilostele lastele mõeldud batuut on kvaliteetne, hoolimata sellest, et 100kilone mehemürakas selle katki hüppab.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu direktori Arvo Ulla sõnul vastutavad kvaliteedi eest ehitistes oma nurga alt kõik - nii tootjad, maaletoojad, elektripaigaldusettevõtted, elektriprojekteerijad kui ka järelevalveorganid. Konkursipakkumistel võidetakse tihti aga turvalisuse arvelt lõivu võttes.

Elektritarvete hulgimüügifirma ASi Tameo ostujuht Vassili Lõkov nimetab ühe põhjusena kalkulatsioonide aegumist. "Kalkulatsioonid on tihti tehtud kaks-kolm aastat tagasi, ehituse hinnad on vahepeal kasvanud ja nii hakatakse otsima kokkuhoiuvõimalusi," ütleb Lõkov.

EVSi ja Põhjamaade standardid lubavad meie ilmastikuoludes paigaldada kaableid, mille paigaldamistemperatuur on kuni -15 °C. Odavamate kaablite plastid, mis ei ole ette nähtud alla +5 °C kasutamiseks, murduvad madalamatel temperatuuridel paigaldades.

Eestis on temperatuurid alla +5 °C vähemalt novembrist märtsini, ehitustegevus toimub aga aastaringselt. Lisaks transporditakse kaableid soojenduseta laevadel ja ladustatakse soojenduseta ladudes. Plastide murdumise tagajärjel tekkinud kaablikahjustus ei pruugi silmaga näha olla, kuid kahju teeb see vägagi nähtavalt.

Harvad ei ole juhused, kus juhi takistused ei ole täitnud lubatud norme ja kaableid ei tohi tegelikult selleks ette nähtud koormustel koormata. Vassili Lõkov toob näite, kus sisekaablit on maasse kaevatud. Tema sõnul tulevad nii rängad eksimused kontrollimise käigus siiski välja, kuid väiksemad jäävad tavatellijale märkamata. Ühiskondlike hoonete juures peaks Lõkovi sõnul kasutama ainult halogeenivabasid siseinstallatsioonikaableid.

"Halogeenivabad kaablid ei erita põlengu käigus mürgiseid gaase ja suitsu nagu tavakaablid," ütleb Lõkov.

Vaba konkurents elektrikaablite tootmisel, maaletoomisel ja paigaldusel tähendab konkurentsi etteantud reeglite ja tingimuste järgi.

Mujal Euroopas lähtutakse kaabli tootmisel tellija- ja paigaldusmaal kehtivatest standarditest. Standardi raames on konkurents vaba ja sellega tagatakse ennekõike see, et tulevikus poleks vaja turvalisuse pärast muretseda.

Mittevastava toote kasutamisel on tegemist nii juhusliku praagi kui ka teadliku kliendipettusega. Kokku hoitakse nimelt kohtades, mida klient silmaga ei näe, sest kaabeldus jääb seintesse, lagedesse ja põrandatesse. Konkurents on karm ja sama ala inimesed kellelegi näpuga näitama ei kipu - ohtudest informeeritakse vaid oma kliente.

Elektrimaterjalide hulgimüüja AS Elektroskandia tegevdirektor Heiki Liiser ütleb, et Elektroskandia on teinud konkurentide juures kontrolloste ja leidnud isegi võltsitud märgistusega kaableid.

Liiseri seni kõige kurvem näide on ühest Tallinna kaubanduskeskusest, kus kaablis olev elektrijuhtmetevaheline sideaine hakkas temperatuuri tõustes sulama ning mass juhtmete otstest otse toodetele välja tilkuma. Elektritööde firma oli aga seks ajaks pankrotti viidud ning tellija oma murega üksi. Et personaalset vastutust pole, siis saabki käsi laiutada, et enam pole teha midagi.

Heiki Liiseri hinnangul on kergem, kui tellijaks on omanik, sest omanik on huvitatud tervikust - paigalduse hind pluss hind ekspluatatsioonis. Kinnisvaraarendajad on aga huvitatud vaid ostuhinnast ning sel juhul võib koos garantiiajaga lõppeda ka toote eluiga.

Heaks eeskujuks toob EETEL Eesti Energiat, kelle aastaid kasutuses olnud võrgustandard kirjeldab, millist kvaliteeti nad tellijana oma koostööpartneritelt ootavad.

Standard peab tagama elektripaigalduste turvalisuse ja pikaealisuse ekspluatatsioonis ning seda järgivad nii elektrimaterjalide tootjad, maaletoojad kui ka paigaldajad.

Installatsioonkaablitele ei ole harmoneeritud eurostandardeid, nii peab iga liikmesriik ise kehtestama nõuded kohalikest oludest lähtuvalt.

Eestis kehtivad aastast 1996 EVSi standardid, milles on täpselt kirjeldatud paigaldus- ja kontrollkaablite tehnilised nõuded.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu direktori Arvo Ulla teatel on analoogne tootestandard kasutusel ka Eestile sarnaste ilmastikuoludega riikides nagu Soome, Rootsi ja Norra, kus neid standardeid ka järgitakse - erinevalt Eestist, kus kasutatavate paigalduskaablite omadused võivad kehtivast standardist oluliselt erineda. Näiteks toob Ulla kaablimargid (N)YM, NYM, YDY, YDYp jt Poolast ja Tšehhist.

Elektritööde firma ASi Jakoteks juhataja Mati Kreegi kinnitusel ostab Jakoteks kaableid ainult tunnustatud tarnijate nimekirja alusel (ISO 9001:2001), näiteks Elektroskandialt, SLO-lt ja Keila Kaablilt.

Informatsiooni kohalike paigalduskaablite standardite kohta annab EETEL nii kaablite tootjatele, maaletoojatele, elektriprojekteerijatele, peatöövõtjatele kui ka elektripaigaldusettevõtetele. Nõu tasub küsida ka tellijal, sest lõppkokkuvõttes on see tema maja, mis halvemal juhul võib minna tuleroaks koos inimestega.

Elektritööde firma AS Jakoteks juhataja Mati Kreegi sõnul teostab tööde projektijuht oma meeskonnaga jooksvat järelevalvet, objekti lõpus tellitakse ettenähtud kontrollitoimingud ehk elektritehnilised kontrollmõõtmised.

"Kontrollida tuleks kõikide elektritarvikute vastavust standarditele, mitte ainult kaableid," paneb tellijatele südamele ASi Elektroskandia tegevdirektor Heiki Liiser.

Päästeamet kogub tulekahjude statistikat ainult rikete kohta elektrijuhtmetes ja seadmetes. Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna projektide ja ehituskontrolli juht Margus Leis ütles, et 2005. aastal oli kõige enam tulekahju põhjuseks inimeste hooletus - 19%, kohe järgmisena tulevad 14 protsendiga rikked elektrijuhtmetes ning 3% elektriseadmete kasutamisest tingitud tulekahjud. Leisi sõnul ei kogu küll päästeamet infot elektrijuhtmete päritolu ja tüübi kohta, kuid põhjusena võib üldjuhul täheldada amortiseerunud või omavoliliselt ümber ehitatud elektrijuhtmestikku.

Tehnilise järelevalve inspektsiooni kodulehel on samuti viide kehtivatele EVSi standarditele. Pärast EETELi-poolset teemale osutamist hakkas ka järelevalve senisest rohkem projekteeritud ja tegelikult paigaldatud kaablite kontrollimisele tähelepanu pöörama. Kui projekt vastas kehtivale standardile, aga elektripaigaldaja kasutas mittevastavaid tooteid, võttis ta endale ka vastutuse võimalike negatiivsete tagajärgede eest.

Mati Kreegi sõnul veeretab peatöövõtja leping vastutuse elektritöid tegevale firmale. "Kuna kõik on inimesed, siis kasutame kindlustust võimalike kahjude korvamiseks," ütleb Kreegi.

Kindlustuse olemasolu nõuavad ka tellijad. If Eesti Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Merko Kimsto sõnul tohivad kindlustuse kehtivuse jaoks elektriinstallatsioonitöid teha ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud. "Kui kliendil on projekt ja ehitusluba olemas ning töö on tellitud elektritöödega tegelevalt ettevõttelt, siis on kindlustusseltsi seisukohalt klient õigesti käitunud ja võimaliku kahju korral hüvitamisega probleeme pole," ütleb Kimsto. EETELi direktor Arvo Ulla ütleb, et eesmärk ei ole kedagi karistada või rahast ilma jätta, vaid olla kindel, et tihti paarisajakroonise kokkuhoiu tõttu ei tekitataks inimelude kaotusega lõppevat õnnetust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing