Kolmapäev 1. märts 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa ja Aasia eliit kohtub Helsingis

Sirje Rank 11. september 2006, 00:00

Koos on valitsusjuhid ja tipp-poliitikud 38 riigist, mille arvele langeb pool maailma sisemajanduse kogutoodangust ja ligi 60% maailmakaubandusest. Paralleelselt algas eile esinduslik ärifoorum, mida juhib Nokia juhatuse esimees Jorma Ollila. Kokku oodati nädalavahetusel Helsingisse ligi 4000 külalist.

Laupäeval olid Soome politseil ka esimesed tõsisemad kokkupõrked tippkohtumise vastaste meeleavaldajatega, kelle politsei ootamatu jõudemonstratsiooniga Helsingi kesklinnast lahkuma sundis. Mitu tosinat protestijat arreteeriti.

Aasia liidrite seas saabus Helsingisse ametist lahkuv Jaapani peaminister Junichiro Koizumi. Samuti Hiina peaminister Wen Jiabao, kes osales ASEMi kohtumise eel ka ELi ja Hiina tippkohtumisel.

Konkreetseid ühisavaldusi on Helsingist oodata vaid kliimamuutuste ja ASEMi tuleviku osas. Muud kõneteemad ulatuvad terroriohust ja Põhja-Korea tuumaprogrammist energiajulgeoleku ja Hiina valuutapoliitikani. EL teatas, et otsib Aasia riikidega kahepoolsete kaubandussuhte arendamise võimalusi nüüd, kus WTO vabakaubanduskõnelused on ummikus. Arutelud toimuvad suletud uste taga, riigipead ja valitsusjuhid omavahel.

Aasia ja Euroopa riikide kohtumine tähistab Helsingis ühtlasi oma kümnendat juubelit. Kohtumised said alguse 1996. aastal Bangkokis, kus võeti eesmärk arendada läbikäimist ja dialoogi, et tasakaalustada maailmas USA ülemvõimu. Paraku eriliste tulemusteta. Kevadel valminud Helsingi ülikooli ja Jaapani ekspertide uurimus "ASEMi kümnes tegevusaasta" tõdeb, et Euroopa majanduslik ja poliitiline dialoog Aasia riikidega on jäänud jututoa tasemele ning sisulist koostööd jääb vajaka. Enamiku Aasia riikide peamine partner nii majanduse, poliitika kui ka julgeolekuküsimustes on tänagi USA. ASEM võib küll olla kaalukas majandusvõim, kuid sinna kuuluvate riikide huvid ja seisukohad on sedavõrd erinevad, et ühist nimetajat on raske leida.

Kõige jõudsamalt on kümne aastaga arenenud kaubandussuhted, Euroopa Liidul eelkõige Hiinaga, mille kaupade import Euroopasse on 1995-2004 kasvanud 382%.

Praktilisi probleeme pole aga koostöö ASEMi raames lahendada aidanud. Nii on Euroopa ärritunud, et Hiina ei kiirusta oma turgu avama, ehkki on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige. Hiina omakorda tülitseb Euroopa Liiduga, mis on oma turu ja tootjate kaitseks kehtestanud mitmekümnele Hiina kaubaartiklile dumpinguvastased tollid. Värskeim tüliõun on ELi plaan kehtestada Hiina ja Vietnami jalatsitele imporditollid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:15
Otsi:

Ava täpsem otsing