Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toetuste avalikustamise idee kogub pooldajaid
Kui alguses avalikustasid toetuse saajad vaid Eesti ja Taani, kes oma suuremad põllumajandustoetuste saajad internetti üles riputasid, siis täna on selliseid riike juba 12-13, rääkis Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas reedel pärast ümarlauda Eesti valitsusväliste organisatsioonidega.
"Initsiatiivi eesmärk on avalikustada kõik, kes saavad ELi toetusi, mis moodustavad ligi 80% ELi eelarvest," ütles Kallas. ELi eelarve suurus on praegu ligikaudu 1480 miljardit krooni ning avalikustamisele kuuluksid lisaks põllumajandustoetustele ka struktuurifondidest saadud raha ja muud abi liigid. Suurbritannias näiteks on välja tulnud, et suurimate põllumajandustoetuste saajate seas on nii kuninganna Elizabeth II kui ka prints Charles.
Toetuste saajate avalikustamise vastastena on endast "ametlikult teada andnud" Saksamaa, Austria, Kreeka ja praegune ELi eesistujariik Soome, loetles Kallas. Meedias on nimetatud ka Poolat.
Soomlastel pole seega esialgu aimu, kui palju saab maaomanikuna ELi põllumajandustoetusi näiteks Sampo juht ja Soome rikkamaid mehi Björn Wahlroos. Seda liiki teabel nagu ka maksuinfol oleks väärtust vaid meedia jaoks, on väitnud Soome talunike esindusorganisatsiooni MTK juht Michael Hornborg.
Oktoobris arutavad ELi valitsusjuhid, kas muuta toetuste saajate avalikustamine liikmesriikidele tulevast aastast kohustuslikuks. Plaanis on luua keskne internetiportaal, kust edaspidi lähevad lingid liikmesriikide vastava info juurde.
Lisaks toetusesaajate avalikustamisele hõlmab Euroopa Komisjoni avalikustamise algatus ehk ELi läbipaistvuse initsiatiiv ametnike majandushuvide deklaratsioonide avalikustamist ning ELi seadusloomet mõjutavate huvigruppide registreerimist. Lobiste on Brüsselis arvatavalt umbes 15 000.