Rootsi paremerakonnad tegid valimistel ajalugu

Ülitasavägises heitluses sai paremerakondade liit lõpuks 48,1% valijate toetusest vasakleeri 46,2% vastu. Majanduse väga heast seisust hoolimata ei saanud sotsiaaldemokraadid valijailt enam uut mandaati.

"Meeskonnatöö tõi meile võidu," ütles Fredrik Reinfeldt (41), kellest saab Rootsi uus peaminister. Tavatu sammuna ületasid Rootsi neli paremerakonda seekordsetel üldvalimistel omavahelised erimeelsused ning tulid välja ühtse programmiga. Kõigis olulistes küsimustes perepoliitikast maksude ja tuumaenergeetikani on jõutud kokkuleppele. See pälvis valijate usalduse, et tegemist on valitsemisvõimelise alternatiiviga viimased 12 aastat võimul olnud sotsiaaldemokraatidele. Imponeeris ka rõhuasetus tööhõivele abiraha tõstmise asemel.

Göran Persson läheb ajalukku sellega, et alahindas opositsiooni ning tõi sotsiaaldemokraatidele majanduskonjunktuuri haripunktis kõigi aegade kõige kehvema valimistulemuse. Juba valimispäeva õhtul teatas Persson, et esitab valitsuse tagasiastumispalve ning lahkub tuleva aasta märtsist ka sotsiaaldemokraatide parteijuhi kohalt.

Valimiste suurim võitja on Fredrik Reinfeldt ja Mõõdukad. Võrreldes eelmiste valimistega 2002. aastal, mil partei radikaalne maksukärbete programm pälvis vaid 15% valijate hääled, on toetus kasvanud enam kui 10 protsendipunkti võrra.

Siin on oluline roll kolm aastat tagasi parteijuhiks saanud Reinfeldtil, kes tõi partei uusliberaalsest äärmusest tsentrisse ning veenis valijaid, et ei kavatse heaoluühiskonna mudelit lammutada. Vaja on aga reforme, et mudel oleks jätkusuutlik. Et rõhutada uue lehe keeramist, nimetas Reinfeldt partei ringi "Uueks mõõdukate parteiks" ning "Rootsi uueks tööparteiks".

Peegelpildis meenutab Rootsi paremparteide võimule naasmine Briti peaministri Tony Blairi Uue Tööpartei valimisvõitu 1997. aastal.

Uus valitsus peaks selguma 6. oktoobriks ning valimisprogrammis antud lubadused kajastuma juba tuleva aasta eelarves. Olulisemad reformid on kavas käivitada esimese 100 päeva jooksul.

Esikohal on tulumaksu alandamine, millest enim võidavad madala ja keskmise tulu saajad. Samuti reformid, mis alandavad tööjõult võetavaid makse ning soosivad noorte töölevõtmist. Töötu abiraha ja haigustoetused vähenevad.

Umbes 50 miljardi Rootsi krooni väärtuses on paremerakonnad lubanud igal aastal riigivara müüki panna, mis tõi Stockholmi börsil eile rea aktsiate tõusu. Erastamisnimekirjas on TeliaSonera, SAS, OMX, ja Nordea.

Uuele valitsusele pannakse suuri lootusi. Et tegemist on üle hulga aja esimese enamusvalitsusega, mis tuleb võimule väga heas majandusseisus, on soodne hetk läbi viia olulisi struktuurireforme.

Ericssoni juht Carl-Henric Svanberg avaldas eile valimistulemuste üle head meelt.

"Mul on hea meel, et võimule tuleb enamusvalitsus, kellel on läbimõeldud programm," tsiteeris Svanbergi Rootsi majandusleht Dagens Industri. "Eelkõige vajame ettevõtlikkuse kasvu teenuste sektoris. Selleks on enamusvalitsusel kava olemas."

Aasta alguses pälvis Svanberg Göran Perssoni terava kriitika, kui söandas avaldada arvamust, et Rootsi vajab võimuvahetust. "Valitsus, mis on liiga kauaks ametisse jäänud, hakkab rohkem mõtlema oma eilsete saavutuste kui homse päeva probleemide peale," ütles Svanberg toona. "Valitsuse vahetus oleks tervendav."