Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ilves - tuleviku Eesti president

Lemmi Kann 24. september 2006, 23:00

Tartu Ülikooli professori Peeter Vihalemma hinnangul aitab Toomas Hendrik Ilvese valimine presidendiks senisest palju mõjusamalt Eestit Euroopas nähtavale tuua ning ka paremini osaleda ELi ja Venemaa suhete kujundamisel.

Sisepoliitiliselt annab see võimaluse pöörata uus lehekülg, vähendada populistlikku manipuleerimist ja sunderakonnastamist, elavdada avalikku arutelu Eesti arenguvõimaluste ja väljakutsete mõtestamisel, väitis Vihalemm.

"Nii tugevat avalikkuse aktiviseerumist nagu tänavu augustis ja septembris ei ole olnud taasiseseisvumisest alates. Ilvese võit valimistel andis paljudele kogemuse ja lootuse, et avalikkust ei saa poliitiliste mängudega kõrvale lükata," ütles Vihalemm.

Kuivõrd selline suhtumine edasi areneb, oleneb Vihalemma sõnul suurel määral arutelu edasiviijatest, arvamusliidritest ja meediast. Kõige positiivsema stsenaariumi korral on praegu toimunu üksnes alguseks tõsisele arutelule Eesti viimaste aastate arengu, praeguse olukorra, lähema ja kaugema tuleviku eesmärkide ning nende saavutamise teede üle, lausus Vihalemm.

Ka ärimees ja endine Tallinna linnapea Jüri Mõis on kindel, et Toomas Hendrik Ilvesel on kõik eeldused olla Eestile hea president. Kui Lennart Meri oli intelligentsi president ja Arnold Rüütel nende president, kes vaatavad rohkem selja taha, siis nüüd on Mõisa sõnul Eestil jälle aeg pilgud ettepoole suunata.

"Rüütel oleks olnud ehk parem koduhoidja, aga kodu on meil niigi korras. Välispoliitika on põhiline, mis edasiviimist vajab. Mis sisepoliitikat puudutab, siis kui nüüd Janno Reiljanit tsiteerida - saaks kõntsa toast välja! Ma ütleks, et üks tuba on juba tühi, Riigikogu ja Tallinna linnavalitsus on veel jäänud," oli Mõis tulevikku vaadates optimistlik.

Ettevõtjal ja ekspeaministril Tiit Vähil on uue presidendi suhtes väga kõrged ootused. Eelkõige usub ta, et Eesti peaks nüüd muutuma välispoliitiliselt tugevamaks ja domineerivamaks.

Vähi rõhutas, et ei tohi võtta kohe negatiivset hoiakut. "Presidendile peab loomulikult esitama kõrgeid nõudmisi, aga andke talle aega asju teha ja ennast näidata. Eile (laupäeval - toim.) toimus teatud suur ja sisuline muutus ja ma usun, et see ei olnud ainult üks päev ja üks hääletusprotsess, vaid omab pikemaajalist mõju," ütles Vähi lootusrikkalt.

Keskerakonna toetaja ärimees Oliver Kruuda palus aga jumalat, et need lubadused, mis on välja käidud, ka täidetud saavad ning Eesti rahva hulgas tekkinud lõhe väheneb.

"Selle kuvandi taustal, mis Toomas Hendrik Ilvesest praegu loodud on, peaks tal olema eriti lihtne näidata, et ta rahvast hoolib. Eks elu näitab, kas Ilves ise on õnnelik selle portsu otsas, kuhu ta sattus," oli Kruuda skeptiline.

Kaks laulupidu Estonia kõrval näitasid rahva toetust eelkõige Toomas Hendrik Ilvesele ning tegid piltlikult selgeks, kumba kandidaati eelistab presidendina näha rahvas.

Neli viiendikku Estonia juurde kogunenud meeletust inimmassist kuulasid sinimustvalgete lippude lehvides Tõnis Mäe ümberkirjutatud "Koitu", Genialistide irooniast pakatavaid lauluridu ning veel paljusid teisi muusikuid. Lipud lehvisid ja valitses revolutsiooniline meeleolu. Üle tee laulsid rahvariietes noorerakondlased ning memmed-taadid kättejaotatud laulikutest "Läänemere laineid" ning "Postipoissi".

"Isamaalisus ajas mind siia," tunnistas Tõnis Mägi, kes on teinud kaasa kahel Lennart Meri presidendikampaanial. "Olen erakonnatu, poliitikast kaugel seisev tüüp," rääkis ta. "Kui Jaan Elgula helistas paar nädalat tagasi ja küsis, kas tahan osaleda, siis ma rohkem ei küsinudki. Pean osalemist suureks auks."

Respublikaan Juhan Parts pidas loomulikuks, et Eestis esinevad eri maailmavaated. "Nii nagu organismil on järelhaigus, on meie nähtus postsovjetism. KeRa on postsovjetlik nähtus ja salakaval rahva ajuloputus."

Rahvaliitlase Tiit Tammsaare hinnangul näitas kontserdi populaarsus eelkõige, et eestlane on laulurahvas. "Ideoloogilist lõhet ma siin ei leia; või nagu Savisaar kunagi ütles: "Lõhe on hea kala"," sõnas ta.

Saue linna valijamees Orm Valtson ja Harku valla valijamees Allan Kiil kommenteerisid, et Tammsaare park näitas rahva eelistust. "Valisime mitte persoone, vaid maailmavaadet," ütles Valtson.

Rahvaliitlasest Tabivere valla valijamees Kajar Lember tõdes, et inimesed on hakanud poliitika vastu huvi tundma. Lember märkis, et ilmselt hakatakse nüüd vaidlema presidendi funktsiooni üle. "Loodetavasti ei tehta presidendi funktsioonile liiga," lausus ta.

Politoloog Rein Toomla hindas, et tõenäoliselt tuleb peaminister samast erakonnast kui president ning Riigikogus saab olema tsentristlik võim.

9. oktoobril presidendiks kinnitatav Ilves ütles, et ühiskonnas valitsev lõhe ei lähe läbi nende vahelt, kes toetasid üht või teist kandidaati. "See läheb selle järgi, kuidas me suhtume oma kodanikesse," märkis ta. Rüütli pooldajatele soovitas Ilves end mitte tunda solvatuna.

Ilvese koha Euroopa Parlamendis võtab ilmselt üle Riigikogu liige Katrin Saks, kes on selleks nõusoleku andnud.

Peaminister Andrus Ansip, mis saab edasi?

Olen kindel, et lõhe parem- ja vasakpoolsete vahel väheneb. Kui presidendiks oleks valitud Rüütel, siis olnuks lõhe tõepoolest sügav, sest avaliku arvamuse küsitluste järgi kuulub rahva toetus Ilvesele ja Rüütli toetajaskond on päris pisike. Valijameeste kogu on teatavasti ebaproportsionaalne.

Väikesed maavallad omavad suhteliselt suurt hääleõigust. 62 Ruhnu elanikku saadavad ühe valijamehe ja 40 000 Tallinna elanikku saadavad ka ühe valijamehe.

Praegu saan tugineda Ilvese sõnadele: ta saab presidendiks, kes hakkab meie rahvast ühendama. Ei tule mingeid vahetegemisi endiste ja praeguste, linna- ja maaelanike, rikaste ja vaeste vahel.

Tulemus oli ettearvatav?

Seda küll. Olen ka enne öelnud, et vahe ei tule üle kümne hääle. Eile (reedel - toim.) ütlesin, et vahe võib tulla 15 häält. Pole saladus, et kõigi erakonna kontorites avalikku arvamust uuriti ja püüti prognoosida valijameeste meelsust. Mul on hea meel öelda, et meie prognoosid osutusid täpseks.

Mulle oli üllatav, et tuli kaheksa täitmata ja üks rikutud sedel. Presidendivalimised on väga vastutusrikas hetk ja ka nemad oleksid võinud valida ühe või teise kandidaadi vahel.

Kas rikutud sedelid võisid tuleneda sellest, et telefone ei korjatud ära?

Ei tahaks siin paralleele tõmmata. Ilmselt rikuti need lootuses viia valimised uuesti Riigikokku tagasi ja pärast Riigikogu tulla uute kandidaatidega valijameeste kogusse. Küllap oleks olnud keegi, kellel oleks tekkinud väga suur lootus teisel ringil valijameeste kogus edule. Kuid õnneks läks teistmoodi.

Ekspeaminister Mart Laar, olete valimistulemustega rahul?

Kindlasti, olen äärmiselt rahul. On väga hea, et keskerakondlaste ja rahvaliitlaste katse presidendivalimised järjekordselt läbi kukutada läbi kukkus.

Kas kahe laulupeoga võib tõmmata paralleeli kahele Eestile?

Ei, ma ei järeldaks seda. Kui ühele kontserdile tulid muusikud vabatahtlikult, siis teisest kontserdist olen kuulnud, et see käis raha eest. Ma loodan, et see ei vasta tõele. Mõlemad kontserdid mõjusid väga sõbralikult ja vaadates Ilvese-meelset kontserti, kus ise viibisin, siis tundus, et suurem osa teise kontserdi rahvast kandus sinna üle. Saadi väga hästi läbi ja mingeid ähvardusi konfliktideks ja kaklusteks, nagu seda maailmas Eestist arvatakse, loomulikult ei esinenud.

Mida Eestist räägitakse?

Tulin just Saksamaalt foorumilt, kus mitmed tipp-poliitikud mureliku näoga küsisid, mis meil Eestis lahti on, viidates Edgar Savisaare viimaste päevade maailmalõppu ennustavatele avaldustele.

Mitmed head sõbrad ütlesid, et sellised avaldused kahjustavad Eesti mainet ja oleks parem selliste avaldustega mitte esineda. Konkreetselt viidati, et täna (laupäeval - toim.) puhkevad kokkupõrked ja pole võimalik demokraatlikult presidenti valida, nagu härra Savisaar väitis. Mul on tõeliselt hea meel, et see asi täna läbi sai.

Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kas olete presidendivalimistes pettunud?

Loomulikult olen pettunud.

Olen pettunud inimestes, mitte tulemustes, sest tulemused võivad olla nii ja naa.

Mis saab valitsusest edasi?

Valitsus kestab edasi. Tahate valitsusse tulla või?

Kas võib süveneda…

Millesse te tahate süveneda? Teate, küll me süveneme pärast, praegu pole süveneda midagi. Süvenege nii palju kui tahes!

Palju tähtsam kui Ilvese saamine presidendiks on see, et eesti rahvas astus valimistega pika sammu kodanikuühiskonna suunas. Seni on eestlased armastanud oma rahvast, aga mitte oma riiki. Nähes, mis on presidendivalimistega kaalul, tärkas inimestes kodanik. Julgeti öelda välja oma arvamus. Ilvese valimisega hakkame tundma end suuremana, kui oleme. Rahval tekib jälle tunne, et suudame maailma asjades kaasa rääkida, nagu oli Meri ajal.

Ajakirja The Economist võrguväljaanne (14.09.06) avaldas Ilvese kohta artikli "Väga, väga väikese riigi suur mees". Ilvese suuri välispoliitilisi võimeid iseloomustati sõnadega "vähe on neid Euroopa poliitikuid, kes mõistaksid, kuidas paistab maailm nii Brüsselist kui ka Washington DCst". Just selle kommentaari valguses on raske mõista, miks Eestis heidetakse Ilvesele ette ameerikalikkust. Ometi on Ilves oma vaadetelt ju eelkõige eurooplane. Tal on küll olnud USA kodakondsus, ent ta on sündinud Rootsis, elanud pikalt Saksamaal, Belgias ja Eestis. Ilves on selgelt euroopalike sotsiaaldemokraatlike väärtuste kandja. Nagu teisedki Euroopa sotsiaaldemokraadid, väärtustab ka Ilves eelkõige võrdsete võimaluste loomist, solidaarsust ja vastutustunnet. Just neist asjadest on Eestis siiani suur puudus.

Uue ärkamisaja vaim lehvis laupäeval Estonia teatri ümber, kus rahvas laulis presidendiks Toomas Hendrik Ilvese.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:17
Otsi:

Ava täpsem otsing