Logistikakeskuse valmimise rõõmud ja mured

Kristo Kiviorg 27. september 2006, 00:00

Takkajärgi tunnistavad Smarten Logisticsi juhatuse esimees Neeme Jõgi ning juhatuse liige Mait Miller, et kui logistikakeskuse rajamist peaks uuesti alustama, teeksid nad projekti ajagraafiku paindlikuma, peaksid tegevuste üle põhjalikumat järelvalvet, valiksid võib-olla teised hankijad. Asukoha aga oleks valinud endiselt sama.

Järgnevalt kommenteerivad Neeme Jõgi ning Mait Miller.

Mahtude kasv tekitas vajaduse

Vajadus uue logistikakeskuse järele tekkis kaubavoogude pidevast kasvust, ka olid vanad ruumid Liiva logistikakeskuses meie jaoks ebapraktilised. Kolmas põhjus, miks ettevõte otsustas Assakule liikuda, oli seniste rendilepingute lõppemine.

Eesti jaotusvedude suhtes hea asukoht

Asukoha valikul tegelikult väga palju valikuvõimalusi ei olnudki. Riiulite järgi joonistati paika maja ning sellest tulenevalt pandi paika kandepostid ning muud ehituselemendid.

Esimene kriteerium oli ikkagi logistika. Eelpoolmainitud nüansid said krundi valikul otsustavateks.

Pole vedajatelt uurinud, kas nüüd on linna parem või halvem sõita olnud kui enne. Kindel on, et Eesti-siseseid jaotusvedusid on uuest asukohast parem teha. Turunduslikult on asukoht väga hea, kaubamärk hakkab Tallinn-Tartu maanteelt kenasti silma. Hetke õnn on see, et enamasti lähevad jaotusautod liikvele tipptundide välisel ajal.

Probleemseid kohti on: Tartu maantee läbimurre ei lahenda liiklusummikuid, Järvevana tee, Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe ristmik teevad muret.

Tee koormuspiirang tõi lisakulu

Detailplaneeringuga võib probleeme tekkida, näiteks juhul, kui see peaks venima aasta-pooleteiseni.

Selle ajaga võib äriplaan muutuda. Omavalitsustes võtab nende menetlemine äraarvamatult palju aega. Sellist olukorda tuleks riiklikul tasandil muuta. Menetlemise kiirus sõltub mingil määral ka valla üldplaneeringust, kui kaugele vald oma planeerimistega on läinud. Meie komistuskiviks sai infrastruktuur, kuna me ei eeldanud, et peame asuma koos investoritega arendama ka kohalikku maanteed, kuni selgus, et kevaditi ja sügiseti pannakse meie kasutatavale teele koormuspiirangud.

Sellest ei teavitanud meid ei vald ega maa müüja. See probleem tuli välja pärast detailplaneeringut. Valla riigi eelarves teeremondi raha lähiaastatel ette näha polnud, seetõttu tuli ise investeerida. Tee rajamiseks kulus meil umbes 1,5 miljonit krooni. See probleem puudutab tegelikult tervet Eestit.

Objekt läks planeeritust kallimaks

Seoses ehituse ning materjalide kallinemisega logistikakeskuse rajamine kallimaks ei läinud, kuna hinnad olid eelnevalt kokku lepitud. Küll aga muutsid projekti meie jaoks kallimaks mõningad projekteerimisvead. Üheks näiteks on jahutatud toodete lao siseviimistlusmaterjal, mis ei vasta soovitud tingimustele. Sellega oleks projekteerija pidanud töö käigus arvestama. Keskuse lõplik hind peaks olema üle 300 miljoni krooni.

Energia kokkuhoid

Energia optimaalseks rakenduseks kasutatakse külmlao jahutussüsteemist eralduvat soojust ära hoone küttesüsteemides. Betoonseinad hoiavad hoones stabiilsust, talvel ei lähe külmaks, suvel pole vaja eraldi hoone jahutamise peale mõelda.

Miks otsustati ise teha?

Küsimus oli ajas, sobiva tootlusnormiga investorit ei leidnud, seetõttu otsustasime objekti ise rajada. Sisuliselt pole vahet, kas me maksame üüri või tegeleme laenu tagasimakse ning amortisatsioonikuludega. Summad on sarnased. Hoonesse investeeritud omafinantseering pole samas takistanud ettevõtte teisi arenguprotsesse nagu näiteks infotehnoloogia arendamist. Hoone müüki ja rentniku staatusesse asumist ei saa välistada.

Ajagraafik venis kuu võrra plaanitust pikemaks

Logistikakeskus pidi valmis saama juuli keskel (intervjuu tehti augusti lõpus - toim.) Graafik oli pingeline. Aja projektsioon oli ilma lõtkudeta, kuid tehniliselt teostatav. Nii kommunikatsioonide rajajad kui ka ehitajad jäid siiski ajahätta. Kõik on omavahel seotud: kui veesüsteeme pole üles pandud, ei saa ka ehitaja oma asjadega edasi minna. Septembri keskpaigaks peaks kõik lõpuks valmis olema.

Muret valmistas seegi, et riiuleid ei jõutud õigel ajal üles panna. Probleem oli montaažis ja selle korraldamise võimes, kuna füüsiliselt olid riiulid siin olemas.

Kõiki hanketingimusi pole alati kasulik varakult paika panna

Hangete puhul pole me lähtunud mitte niivõrd hinnast, vaid pakkumise kindlusest, teiseks oleme uurinud, kas pakkuja suudab oma lubadust realiseerida.

Seetõttu ei valinudki me laosisutuse hanke puhul kõige odavamat pakkumist. Odavuse asemel eelistame pigem kindlust.

Otsustavaks sai tarnija taust ning senised tegemised. Paraku riiulite puhul see end ei õigustanud.

Kiiresti ajas muutuvad tehnoloogilised lahendused

Peaks olema rohkem kontrolli all. Tegime vea, kuna leppisime tarnijaga tehniliste lahenduste osas kokku juba hoone projekteerimise faasis. Aasta-pooleteisega toimub tehnikamaailmas väga palju muutusi ning toonased kokkulepitud lahendused teevad küll oma töö ära, kuid sama raha eest võib turult leida mitmeid paremaid võimalusi.

Näiteks videoseadmete osas sõlmisime kokkuleppe, mis sisaldas tolleaegset parimat tehnikat, kuid kui ostmiseks läks, pidime leppes ümberkirjutusi tegema, et parameetrite kvaliteeti tõsta.

Kolimisel tekkis probleem kauba vastuvõtmisega

Planeeritud kolimisaja lükkasime nädala võrra edasi. Ka nädal hiljem kolisime olukorras, kus riiuleid alles paigaldati ning ehitaja ehitas. Tegime vigu, kaubad said vanast majast välja laaditud, kuid kauba vastuvõtu algus lükkus viis tundi edasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:20
Otsi:

Ava täpsem otsing