Millise logistilise probleemiga ettevõte viimati kokku puutus? Kas ja kuidas probleem lahendati?

ÄP 27. september 2006, 00:00

Viimase tõsisema logistilise probleemi tekitas meie ettevõttele eelmise aasta oktoobris toimunud laoprogrammi vahetus, kus ladu hakkas kasutama kogu ülejäänud ettevõttest erinevat tarkvara.

Tekkis olukord, kus kahe süsteemi vaheline infoliiklus oli puudulik ning tellimuste jõudmisele kauplusest kesklattu ei olnud garanteeritud.

Palju esines ka juhuseid, kus hankija poolt tarnitud kaup tuli tagasi saata, kuna laoprogrammis lihtsalt puudus vastav ostutellimus, mis ei olnud sinna infovoogude tõrgete tõttu jõudnud.

Lisaks kõigele tegi olukorra keerukamaks see, et programm ise oli kõigile uus ning palju probleeme tekkis ka lihtsalt inimeste teadmatusest, kuidas valik operatsioone süsteemis teostada ning lihtsamaid tõrkeid kõrvaldada.

Laoprogrammi vahetus mõjus niivõrd rängalt, et tarneahel oli sunnitud detsentraliseerima ligi 15 hankijat 30 päevaks. Hiljem siiski tarned Rimi kesklao kaudu taastati ning jõulud 2005 möödusid juba ilma suuremate tõrgeteta.

Alates 1. juulist alustas meile logistikateenuse osutamist Baldis Estonia OÜ, kelle ülesandeks on kauba käsitlemine ja transpordi planeerimine Rimi jaotuskeskuses.

Seni ise oma logistikat korraldanud ettevõttena soovisime keskenduda oma põhitegevusele.

Lao operatsioonide ülevõtmine Baldise poolt on sujunud ilma suuremate tõrgeteta ning tulevikus loodetakse tänu kindlale valdkonnale spetsialiseerumisele suurendada efektiivsust ning saavutada seeläbi kulude kokkuhoid.

Tulenevalt meie rahvusvaheliste vedude ekspedeerimise tegevusalast, puutume kümnete logistikaprobleemide lahendamisega kokku iga päev.

Kui rääkida viimase aja probleemidest üldiselt, siis mõjutab loomulikult üha kasvav tööjõupuudus Eestis ka logistikasektorit.

Aina suurenevate veomahtude juures seisavad ometi mitmete Eesti veofirmade autod tihti tegevusetult parklas, kuna autojuhid on otsustanud minna paremale leivale teistesse Euroopa riikidesse ning kompetentseid asendajaid on neile Eestist raske leida.

Samuti on veofirmadel kasulik saata oma autojuhid koos autodega tööle välisriikidesse, näiteks teostama vedusid Saksamaa ja Hispaania vahet. Eesti veofirmad on seega lahenduseks sunnitud tõstma autojuhtide palku, mis omakorda suurendab kogu logistikakulusid veo tellijale ning väljendub tahes-tahtmata ka kauba lõpphinnas tarbijale.

Kui seni on transpordihindade tõusu peamiseks põhjuseks olnud vaid kütuse hinna kasv, siis nüüd tuleneb transpordihinna suurenemine kliendile suuresti veofirmade tööjõukulude kasvust.

Meie suurim probleem tekkis eelmise aasta lõpus laologistika valdkonnas. Nimelt seoses kaubavarude pideva mahulise ja nomenklatuurse kasvuga ning ka üha laieneva logistikateenuse pakkumisega meie suurklientidele hakkas meid kimbutama ruumipuudus.

Seoses sellega tekkisid raskused kauba paigutamisel hoiukohtadele ning sealt kättesaamisel.

Peaaegu puudus vaba manööverdamise pind.

Otsustasime paigaldada senisele laopinnale lisariiuleid, mille tulemusena peaks tekkima ligi 1200 uut alusekohta. See omakorda vabastab osaliselt põrandapinda, mille arvel on võimalik laiendada kaupade sissetuleku ja väljamineku ala.

Kuna üha suurema osa meie logistikakeskuse tööst moodustab peenkomplekteerimine, siis sama ehitusprotsessi käigus laiendatakse ka nn peenkomplekteerimise ala. Seda on võimalik teha teise korruse laiendamisega, mille alla omakorda tekib sobiv hoiukoht väga mahukatele kaupadele (paber).

Kuna uus riiulisüsteem ei võimalda kasutada seni olemasolevaid tõstukeid, siis muretsesime juurde 3 uut tõstukit, millega oleks võimalik kaupa komplekteerida ja uutele hoiukohtadele paigutada. Investeeringute kogumaht ulatub 2,5 miljoni kroonini.

Usume, et meie poolt tehtavad uuendused võimaldavad paremini organiseerida tööd meie firmas, võtta kasutusele uue elektroonilise kaupade tuvastamisviisi ning seeläbi tõsta tööviljakust ning pakkuda kvaliteetsemat teenust oma klientidele.

Mingeid uusi probleeme pole üles kerkinud, vaid vanad on aasta-aastalt süvenenud.

Kuna suveperioodil Eestist eksport väheneb, aga import pigem suureneb, siis üha raskem on õigeaegselt tarnida oma klientidele materjale.

Lahenduseks oleks pikem ettetellimise aeg.

Kuna tegutseme ehitussektoris, kus ehitustempod lähevad üha kiiremaks, ei saa me ka pikemat ettetellimisaega tihtipeale rakendada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:20
Otsi:

Ava täpsem otsing