Postiteenus laieneb integreeritud logistikateenuseks

Merit Raju 27. september 2006, 00:00

Kes teab, mis on post? On need postmargid, kirjad, ajalehed, jõupaberis pakid? Ajalehti suuremates linnades Eesti Post kohale ei too, postmarke saab nüüd ka ise kujundada, kirjad liiguvad elektrooniliselt. Tavalise postipaki kõrval eelistatakse aga kullerteenuseid.

Mida see postiettevõte siis tänapäeval teeb? Mitmes riigis on postiettevõttest saanud IT- ja logistikafirma, näiteks Soomes, Norras või Saksamaa.

Transpordi- ja logistikaettevõtted tegelevad suuremate veostega ja pigem B2B äriga, kvaliteedinõuded on kokku lepitud kliendi ja logistikaettevõtte vahel.

Postifirma seevastu väljastab ja võtab vastu saadetisi üle Eesti igas punktis. Seadusega on kehtestatud kohustus küsida kliendilt kulupõhiseid hindu ja kvaliteedinõuded on määratletud nii maailma, Euroopa kui ka Eesti tasemel.

Tõsi, standardpostiteenus tänases Eestis on kirja, paki, raha ja ajakirjandusväljaannete saatmine ja saamine ning kullerteenused.

Seega on veel suur samm astuda, olemaks logistikafirma nii protsesside ja teenuste mõistes kui ka klientide teadvuses. Juba täna on võimalik saata kaupa alustel ja konteinerites, kullersaadetisi Balti- ja Põhjamaadesse, tellida vajalikud tollivormistused ning kauba äratoomine saatja juurest jms.

Nüüdisaegne postiteenus on terviklahendus: pakkide lao- ja pakendamisteenus pluss väljastamine või spetsiaalsed erilahendused, nagu näiteks Eesti Päevalehe raamatuprojekt või postimüügifirmadele pakutav lahendus: kataloogide jaotus, pakkide kohaletoimetamine, maksete vastuvõtt, tagastused, pakendi ja elektroonikaromude vastuvõtt.

Kliendid ootavad tänasel päeval rohkem iseteeninduse võimalusi, nagu saadetise teekonna jälgimine, selle pakikaartide ja triipkoodide väljatrüki ning postmargi isekujundamise võimalust, perioodika, kontoritarvete, aga ka kulleri tellimist interneti vahendusel.

Otsepostituse vallas on klientidel huvi võimaluse vastu valida postituse saajaid kitsamate tingimuste järgi, kui seda on elumaja suurus (eramaja, kortermaja), elaniku kodune keel või linnaosa. Firmad tahavad saata postitust kõikidele, kellel on peres vähemalt kaks autot või imik või kes ostab sporditarbeid vähemalt 50 000 krooni eest aastas.

Paraku on sellise segmenteerimisteenuse pakkumine seadusega liialt rangelt reglementeeritud, kuid sihtgrupipõhist segmenteerimist saaks ehk pakkuda klientidele koostöös teiste klientide andmebaasidega.

Kaugel pole aeg, kui postiteenuse kõrvale lisanduvad äriklientide toorme vedu tootmisse, pooltoodete vedu erinevate keskuste vahel, komplekteerimine, pakendamine, kleebiste panek, seejärel kauba vedu tootmisest müüki. Tellitu koju või kontorisse kättetoimetamine ning kaupa puudutavate andmete haldamine.

Äriklientidega oleksid postiettevõtte IT-süsteemid ühendatud: kuu lõpus saadab kliendi majandustarkvara postifirmale andmed arvete koostamiseks: kellele, mis summa ja kuidas väljastada arve (kas kirjaga, e-arvena või sms-iga). Pärast maksetähtaega lähevad võlglastele välja meeldetuletused. Selline elektroonilisest füüsiliseks, kuid ka füüsilisest elektrooniliseks muutmine kuuluks tulevikus samuti postiteenuse pakkuja teenusloendisse.

Kuna postiettevõtte spetsialiteet on kogumis- ja jaotusteenus kogu elanikkonnale, siis tulevikus võib olla Eesti Posti ülesandeks kõiksuguste seadmete ja kaupade laenutus (raamatud, tööriistad, muruniidukid, kostüümid jms), inimeste igapäevased toimingud nagu nõude ja pesu pesulasse saatmine ja tagasitoomine, ravimite kättetoimetamine ning internetist ja digitaalsest TVst tellitud kauba kättetoimetamine ja garantiiremonti saatmine ning asenduskauba kohaletoimetamine.

Postiettevõte pakuks paindlikke võimalusi kauba vastuvõtuks ja väljastamiseks: näiteks kodu asemel tööle, saaja asemel naabrile, spetsiaalsetesse turvalistesse kastidesse tänaval või hoiaks teatud aja kaupa oma laos.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:20
Otsi:

Ava täpsem otsing