Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Viisavabadus Eestiga tõstaks USA mainet

ÄP 28. september 2006, 00:00

Kui Ameerika Ühendriikide president George W. Bush 28. novembril Eestit väisab, võiks tal kaasas olla ka väike kingikott - päris tühja käega ju külla ei tulda.

Äripäeva toimetus loodab, et president Bushi visiit toob kaasa Eestile viisavabaduse Ameerika Ühendriikidega - see on suurele riigile tegelikult üsna väike asi, aga väikeriigile suur asi. Või vähemalt räägib selgemalt tähtaegadest.

Eesti on USA liitlane terrorismivastases sõjas - seda on USA korduvalt kinnitanud. Eesti sõdurid on Iraagis ja Afganistanis õlg õla kõrval teiste liitlasvägede sõduritega.

Veidi retooriliselt võib küsida, et kui USA pool usaldab koos Eestiga vaenlase tagalasse luurele minna, siis miks ta oma tagalat - Ameerika Ühendriike - avada ei julge.

Kindlasti on viisavabadusel muudki eeldused. Kui asi oleks otsustatud üksnes välispoliitikaga, oleks Eesti kodanikel ilmselt vaba sissepääs USAsse juba käes. Takistused on tõenäoliselt mujal. Välispoliitika kõrval on äärmiselt oluline USA sisejulgeoleku tagamine.

USA pool on toonud ühe peamise takistava tegurina asjaolu, et Eesti elanikud saavad tänasel päeval suure viisast keeldumise protsendi osaliseks ehk keeldumisi on üle kolme protsendi taotlustest.

Tunnistagem, et seda väidet tuleb ainult uskuda, kuid seda ei saa kontrollida. Ükski riik ei pea viisast keeldumist põhjendama, mingit statistikat avaldama jne.

Samas ei kujuta ette, kuidas Eesti riik saaks vähendada nende isikute taotluste arvu, kellele USA viisat ei anna. Igaüks võib ju vabalt sisse astuda hästi turvatud Kentmanni tänava saatkonnahoonesse.

Mis puutub suurema turvalisusastmega biomeetrilistesse passidesse, siis Eesti täidab need nõuded järgmisel aastal. Suurema turvalisuse vastu ei tohiks küll midagi siin ega sealpool Atlandit olla.

Viisareþiim USAga on Eestile mõru pill ka ses mõttes, et Eesti kuulub juba üle kahe aasta NATOsse ja Euroopa Liitu, kuid liikmesriigi ametlik kohtlemine on jäänud endiseks. USA on andnud viisavabaduse 27 riigile, enamik neist Euroopa Liidu riigid, kuid Eesti peab sellest hoolimata oma püüdlusi jätkama.

Asjatundjate, kes ei ole just väga suured optimistid, arvates ei juhtu midagi enne järgmise Kongressi ametiaega. USA põhiseaduse järgi peab viisavabaduse eelnõu läbima mõlemad Kongressi kojad, enne kui see saadetakse presidendile allkirjastamiseks.

On selge, et 11. september 2001 tõmbas viisaküsimuste arengule pidurit. Eesti suursaadik Jüri Luik märkis, et viisavabadust taotlevate riikide asi on veenda USAd, et julgeolekualane debatt ei ole meiega seotud.

Kuid Eestil on USAs palju toetajaid, kes teevad lobitööd, saadavad kirju. Ka ametlik Eesti on võtnud viisavabaduse küsimuse igal võimalikul juhul üles.

George W. Bushi visiit Eestisse annab selleks uue hea võimaluse. Seepärast ei soovi me olla hästi informeeritud pessimistid, kes selgitavad, miks ei saa viisavabadus niipea tulla, vaid ikkagi optimistid.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:17
Otsi:

Ava täpsem otsing