Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tunnustuse järele janunev aed
Majaperemehe sõnul laiusid siin kunagi aianduskruntide põllulapikesed, veel praegugi võib ümbruskonnas näha suvilaid. "Kui selle krundi 2002. aastal ostsime, poolitas seda Mähe oja, mille ühel kaldal oli kartulipõld," meenutab ta.
Aiaga hakati tegelema niipea, kui majaehitus seda võimaldas ning raske tehnika enam krundile ei tükkinud. "Toona tehtud piltidelt on kenasti näha, milline oli aed enne, siis kui oli olemas vaid kivine ojasäng ning musta mullaga tasandatud maa," räägib aia kujundanud Külli Mägi.
"Tegelikult oli see mulle parajaks väljakutseks, sest enne seda olin tegelenud põhiliselt vaid oma aiaga," meenutab Mägi. "Kuna minu koduaed pälvis tunnustuse 2003. aastal, siis toimis see ka omamoodi reklaamina. See juhatas mind ka selle aia juurde."
Pererahva soove arvestades sai Mägi sõnul joonistatud põhjalik aiaplaan. "Üheks oluliseks tingimuseks oli, et aias oleks palju õitsvaid püsililli ning roose, et oleks selline rõõmus aed. Samuti sai valitud aiataimed selliselt, et nad ei varjaks vaadet aia südames asuva ojakese voolavale veele." Sobivad taimed leiti kohalikest puukoolidest ja aiakeskustest.
Taimekoosluse keskpunkti ehitati ojasängi väike kosk, mis isegi sellesuvise veenappusega rõõmsalt vuliseb. Kalamees võib aga ojakesse pilku heites vaid kurvalt nentida, et on õnge koju unustanud, sest vilkalt edasi-tagasi sebivatest kaladest siin puudu ei tule.
"Talveks poevad nad põhjamutta ega lase ennast külmadel häirida. Näe, konngi ujub siinsamas, järelikult on vesi veel piisavalt puhas," tunneb peremees oma kätetöö üle uhkust.
Aia avarust toetab ka selle ühte serva paigutatud elumaja. "Maja ongi avatud vaadetega aiale," räägib disainer Igor Ziko. "Tahaküljele on jäetud vaid kitsas mururiba kus kasvavad viljapuud. Samuti on seal minimaalselt aknaid. Vaid teiselt korruselt avaneb maja taha vaade pisut suuremast, vitraažiga kaetud aknast."
Ziko sõnul on eriti mõjus läbi kahe korruse ulatuv elutuba, mis jagab hoone kaheks pooleks: ühes on köök ja vanemate eluruumid, teises tulevane külalistetuba ja laste toad. "Maja sisepoolt kujundades sai eeskuju võetud inglaste XIX sajandi koloniaalstiilist, kus oligi tunda mitmete kultuuride jooni ja mõjusid," lisab ta.
"Praegu on viimistlusmaterjalide ja sisustuspoodide valik tõhusalt täienenud. Kaks aastat tagasi käisime näiteks köögi tarbeks laelampi lausa Tuneesiast toomas," meenutab Zico.
Mitte just traditsiooniliseks lahenduseks on saun, mis ei asu majas, vaid on eraldi hoonena aianurka paigutatud.
Teise aiaehitusena pälvib kindlasti tähelepanu ka grillmaja, kuhu pääseb üle ojakese viiva kaarsilla.
Majaperemehe sõnul on aias veel mõndagi, mis kujundamist ja viimistlemist vajab. Nimelt on kavas ojakaldale ehitada kaunis kividest kaskaad, mida mööda voolaks purskkaevust kerkiv vesi ojja tagasi.
"Hetkel on seal vaid hunnik kive, mõte, kuidas seda täpselt teha, on esialgu alles uitamas. Tore, kui mõni asjatundja tuleks siin nõu ja jõuga appi," räägib ta.
Samuti on kavas saunaesisele muruplatsile paigaldada korralik bassein.
Fotod: Julia-Maria Linna