Reiljani seadus loob kõlvatut konkurentsi

MTÜ Eesti Maaturism nõukogu liikme Margus Timmo sõnul on probleem olnud õhus juba aastaid ja alguses rikkus konkurentsi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) puhkemajade ja tasuliste teenustega. Nüüd lisandub sellele aasta alguses loodud looduskaitsealade juhtimisega tegelev Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK).

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni asepresidendi Marina Kaasi hinnangul puudutab seadusemuudatus paarisadat ettevõtjat, kuid täpset arvu on raske öelda. "Asi on põhimõtteliselt väär," lisas ta.

Keskkonnaminister Villu Reiljan konkurentsiprobleemi ei näe. "Konkurentsiseaduse mõistes ei ole tegemist kõlvatu konkurentsiga, vaid tegemist on loodusõppe, seire ja teadustöö korraldamise soodustamisega," ütles Reiljan ja selgitas: "Need majutusasutused ei tööta kasu saamise eesmärgil."

"Meie ettepanek on olemasolevad puhkemajad ja teenused kas välja rentida või avaliku konkursi korras maha müüa," ütles Timmo. "Riik on oluliselt rohkem suutnud investeerida nende hoonete kvaliteeti ja teiseks asuvad nad sellistes piirkondades, kuhu eraettevõtja ei saaks mitte kunagi selleks luba," selgitas ta.

Kanepis asuva Savi turismitalu perenaise Eela Jää sõnul pakub riik tasulisi teenuseid juba aastaid ja see seadus külvab kõlvatut konkurentsi. Tema sõnul peaks riik olema toetav, mitte konkureeriv. "Kui riik tahab tõesti selle funktsiooni enda peale võtta, kindlustagu siis terve Eestimaa töökohtadega. Kui ta mulle ehitaks maja valmis ja mina hakkaks seal teenust pakkuma, oleks mul palju lihtsam," lausus Jää.

Aegviidus asuva hobu- ja jalgsimatku korraldava Kivisaare ratsatalu perenaise Ülle Rinki naabruses riigiasutused majutust ei paku, kuid lähedal on nii RMK lõkkeplats kui ka looduskeskus, mis korraldab koolitusi, kuhu koolid end sageli registreerivad. Ilmselt alles seejärel, kui keegi jääb kohast ilma, pöördutakse Rinki sõnul tema poole. "On programmid, kus kooliõpilased saavad osaleda tasuta. Aga me teame, et tasuta lõunaid ei ole, keegi maksab selle kinni," tõi näite Rink, kellele on õpilased väga olulised kliendid.

"Kõikjal, kus asuvad RMK majad või looduskaitsealadel tasulisi teenuseid pakkuvad asutused, eraettevõtlus peaaegu puudub," tutvustas Timmo ettevõtjate hulgas tehtud küsitlust.

LKK haldusjuhi Indrek Tuuliku sõnul on seadusemuudatus vajalik ning tasud lähevad infrastruktuuri kasutamise katteks. Tuuliku sõnul on mõju ettevõtjatele aga pigem positiivne, sest eesmärk on teha koostööd ettevõtjatega näiteks matkaradade tegemisel ning teabetahvlite ja voldikute valmistamisel.

Veel kolm aastat tagasi soovis reformierakondlasest keskkonnaminister Heiki Kranich RMK puhkemajad erastada, kuid läks 2003. aasta aprillis kompromissile ja valitsus muutis Riigimetsa Majandamise Keskuse põhikirja nii, et see ei võimaldaks asutusel enam pakkuda turismi- ja majutusteenust. Looduskaunites paikades asuvaid RMK puhkemaju pidi edaspidi majandama riigi asutatav AS Eesti Loodusturism. Valitsusevahetus ja Villu Reiljani asumine keskkonnaministriks peatas selle plaani.

Toona ütles Reiljan võimalikku erastamist ja oma eelkäija seiskohti kommenteerides, et kiirustamisel pole mõtet. "Laialijagamisel pole suurt mõtet," tõdes ta. "Kui plaaniks on ainult majade mahamüümine, siis tähendab see plaani puudumist."

EVEA ütleb kategooriliselt "ei" igasugusele riiklikule ettevõtlusele, erandiks olgu vaid strateegilised infrastruktuurifirmad.

Riigifirmadel on konkurentsis alati suured eelised, mis ilmnevad eelkõige juurdepääsus suurtele finantsressurssidele ja poliitilisele võimule.

Riigisektori konkureerimist erasektoriga ettevõtluse valdkonnas peetakse liberaalses majanduspoliitikas halvaks tooniks.

Kuigi võiks väita, et jõustumisel mõjutaks määrus suhteliselt väikest osa Eesti eraettevõtjatest, näeb EVEA siin põhimõttelist ohtu ja halba trendi: riigisektori konkureerimine eraväikeettevõtetega üha sageneb. Riigi toel on lihtne hoida hinnad madalad ja teha aktiivset turundust.

Konkurentsiseaduse mõistes on kõlvatuks konkurentsiks ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod.

Kuna antud juhul on tegemist loodusõppe, seire ja teadustöö korraldamisega-soodustamisega, sh nendele tegevustele kohaste tingimuste loomisega, siis ei saa seda pidada äriliseks tegevuseks. LKK eesmärk ei ole turismitalude keti arendamine, vaid nende hoonete ülesanne on tagada ruumid töö- ja puhkevõimalusteks eeskätt neile, kes kaitsealal teevad teadus- või muid kaitseala arendamiseks, säilitamiseks jne vajalikke töid.