Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Endrik Randoja: kadedus viis Soome õppima

Marko Liibak 05. oktoober 2006, 00:00

Kuidas Soome õppima sattusite?

See oli edasiviiv kadedus. Minu parim sõber läks Bostonisse õppima. Minul paraku selliseid võimalusi ei olnud, kuid otsustasin, et pagan - no mina ka siia ei jää. Samas mingit sisemist vajadust mul selle järele ei olnud, kuid tagantjärgi olen selle sammu üle õnnelik. See oli väga kvaliteetne ja praktiline haridus. Ma ei usu, et ma aastatel 1992-95 oleks sellist haridust Eestist saanud.

Samas ma arvan ikkagi, et see praegune töö, mida ma teen, on olnud rohkem väärt kui kooliharidus. Töö on palju rohkem õpetanud.

Õpingute ajal käisite siis Eestisse tööle?

ASis Kaupmees töötasin suvevaheajal aasta aega, kooli viimase kursuse kõrvalt. Ametlik karjäär algas Soomes - olin koristaja ning tuli Helsingi kesklinna restoranides öösel piduliste jälgi koristada. Sel ajal, kui koolis õppisin, oli Soomes lama (majanduslik madalseis - toim), valitses meeletu tööpuudus ning midagi paremat oli raske leida.

Kuigi olin vaid koristaja, andis see väga tugeva tõuke, et õppida edasi ja jõuda kuhugi kaugemale kui koristaja.

Kuid üks tolleaegne hea kolleeg õpetas mulle töö tähenduslikkust. Ta rääkis, et kuigi siin küürid põrandat, mõtle sellele, et sa tegelikult lood keskkonda, milles inimesed saavad lõõgastuda, pidutseda või puhata. Kui sa kõike seda ei tee, oleks restorani must ja räpane, rääkis kolleeg. Sellest alates ma olen iga töö puhul mõelnud selle laiemast tähendusest. Kõik võiks oma töö puhul mõelda, mis see laiemale üldsusele tähendab ja annab.

Kuidas jõudsite konverentside korraldamiseni?

Kaupmehest läksin tööle Soome ettevõtte Eesti tütarfirmasse Marketingi Instituut, mis tegeles täiskasvanute koolitusega. Seega oli see sisenemine koolitusturule. Instituudi ajal kohtusin praeguse kolleegi Urmas Kõivuga, kellega vedasime mitmeid projekte. Ühel hetkel otsustasime, et jätkame konverentsiäriga koos. Pärast viit aastat instituudis liitusingi Eesti Konverentsikeskusega.

Tänaseks on mu tööpõld küll laiem - tegelen juhtimisuuringute, konverentside ja seminaride korraldamisega.

Mis on konverentsi korraldamise raskeim osa?

Idee leidmine - miks peaksid inimesed konverentsile tulema? Ülejäänu on detailid - tootearendus, turundus ja korraldus. Siingi kehtib reegel, et seitse korda mõõda, üks kord lõika. Me oleme selle vastu mõnikord eksinud.

Näiteks?

Kindlasti on olnud neid sündmusi, mis ei ole saavutanud ootuspärast populaarsust. Eelmisel aastal oli juhtidele üks sündmus, mille sisu ja formaati me enda jaoks piisavalt põhjalikult läbi ei mõelnud ning kui me ise sellest piisavalt hästi aru ei saanud, oli väga naiivne loota, et kliendid aru saavad. Nii läkski - kliendid ei mõistnud selle sündmuse vajalikkust ja kohale tuli vähe inimesi.

Usun, et sellised ebaõnnestumised on igati õpetlikud. Kliendid nii-öelda hääletavad jalgadega ja lähevad eksimuste puhul teiste juurde.

Teletornis töötamisest rääkides mainisite, et Teile meeldib "kõrgustes" töötada.

Mulle meeldib rohkem tegeleda strateegiliste ja suurte asjadega, kui nokitseda detailide kallal. Kuigi detailid on eriti tänapäeval väga olulised, ei lähe minu iseloom detailidega kokku. Mulle meeldib pigem arutada koos kolleegidega, mida teha, mitte seda, kuidas teha.

Sellepärast mulle meeldibki siin kõrgel olla - siin on avarust, vaadet. Ma tunnen, et ma kontrollin olukorda. Näiteks ei meeldi mulle sõita autoga mingis kolonnis. Mulle ei meeldi küll kihutada, kuid sageli, sõidan ma kuhugi minnes teistest mööda, et olla teel üksi - ma pean nägema, mis mu ees toimub, pean kontrollima olukorda.

Kas sel juhul avati kontor teletornis Teie eestvedamisel?

Ei. Kolleeg Urmas Kõiv avas siin paar aastat tagasi konverentsikeskuse ning mõtlesime, miks mitte ka kontor siia tuua. Pärast siiatulekut sain aru selle sammu tähenduslikkusest.

Meenub, et aastaid tagasi kolisin oma kodu seitsmendalt korruselt eramusse. Hakkasin tundma puudust heast vaatest ja päikeseloojangust. Teletorni tulekuga saan selle kaotuse kompenseerida. Kuigi meie ruumid asuvad all teisel korrusel, olen tänu oma töö iseloomule - mul on palju helistamist ja mõttetööd - väga sageli siin üleval (170 meetri kõrgusel teletorni restoranis - toim). Ilmselt on mul Eestis kõige kõrgemal asuv kontor.

Miks valisite õpinguteks turunduse?

Mulle sel ajal turundus väga meeldis. Turundusmaailm tundus väga seksikas - välkuvad reklaamid, palju inimesi ja palju suhteid. Kuigi turundust kutsutakse pseudoteaduseks, oli turunduse õppimisest kasu selles mõttes, et see õpetab teisi inimesi ja nende motiive hästi tundma ning ennast nende järgi mugandama. Turundus on universaalne distsipliin ning kõik inimesed võiksid turundust õppida.

Mida praegu õppima läheksite?

Lisaks turundusele õppisin kaks aastat Henley Management College'is juhtimist. Kuid praegugi ei ole ma õppimise ja enesearenduse plaane sugugi maha matnud. Samas on õppimine nii formaalne kui ka mitteformaalne. Oma kolleegidega loome inimestele õppimiselamusi ja -võimalusi. Ma saan ka ise sellest osa ning võiks öelda, et ma olen iga päev koolis. Iga kord, kui alustame mõne uue toote käivitamisega, astun nagu järgmisele kursusele. Üritan hoolega kuulata, mida inimesed meie koolitustel teistele räägivad, ja enda tõekspidamisi selle kõrvalt arendada.

Kuid formaalselt ma ei õpiks seda, mis oleks otseselt seotud ettevõtluse või juhtimisega seotud - tõenäoliselt õpiksin psühholoogiat, filosoofiat või arhitektuuri. Ma kavatsen seda kindlasti kunagi teha, kuid mitte praegu.

Kuidas joonistamise ja joonestamisega on?

Tänan küsimast - mõlemaga on halvasti. Kui viitate arhitektiametile, siis ma ei õpiks seda puhtalt kunagise praktiseerimise pärast, vaid ainult isiklikust huvist. Sel juhul loodan, et mind õpetatakse siis ka joonestama.

Endrik on töökas, talle meeldib ööd ja päevad arvuti taga juhtimiskonverentside programme luua, juhtimisuuringuid korraldada, juhtimisalaseid artikleid üllitada ja maailma juhtimisgurusid välja ajada.

Endrik on loov ja mitmekülgne. Endrikul on alati varrukast võtta mõni eristuv ja atraktiivne idee. Kord küsis Tartu linnapea Laine Jänes Endriku ja minu käest, kas oleks mõni hea idee Tartu traditsioonilise Galakontserdi programmi tarbeks.

Endrik ütles, et paneme ühel kontserdil koos laulma nii pop- kui ka ooperiartistid, paneme kokku Estonia, ERSO ja Vanemuise orkestrid ning ehitame kontserdiks Baltimaade suurima lava.

Nelja kuu pärast suurejooneline idee teostus.

Tal on väga tore perekond, keda ta armastab rohkem kui tööd, kuigi kulutab neile liiga vähe aega. Endrik teeb fantastiliselt süüa ja tal on stiilseim köök, mida elus näinud olen.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:19
Otsi:

Ava täpsem otsing