Hansapanga löödud augu börsil paikavad uusemissioonid

"Kindlasti on võimalik, et börsi turuväärtus taastub Hansapanga-aegsele tasemele," sõnas Sampo Panga analüütik Rainer Änilane. "Aga selleks oleks veel mitu suurt ja ilusat Tallinki või Olympicu mõõtu IPOt vaja, lisaks väiksemaid." Efektsed oleksid börsil riigifirmad, näiteks Eesti Energia.

Sel aastal lähevad börsilt minema Rakvere Lihakombinaat ning tõenäoliselt ka Tallinna Farmaatsiatehas, mille aktsionäridele on emafirma Grindex juba väljaostupakkumise teinud. Samas on nende panus börsi kapitalisatsiooni vähendamisse näiteks Hansapanga kõrval marginaalne. Rohkem börsilt lahkujaid analüütikud praegu ei näe.

"Väikseid firmasid, kes võiks lähiajal ära minna, börsil rohkem ei ole. Pigem on praegu ettevõtteid juurde tulemas," sõnas Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil.

Kas just sel aastal mõni firma lisaks Olympic Entertainment Groupile IPO korraldab, Danil kahtles. Küll aga oli ta kindel, et järgmisel aastal on midagi uut tulemas.

Pärast Hansapanga lahkumist on börsile juurde tulnud viis uut firmat, kes kokku on börsi turuväärtust kasvatanud 20 miljardi krooni võrra.

"Kuna Eesti Energia ja Tallinna Sadama börsiletuleku plaanid on kõrvale lükatud, siis suuri tegijaid, kes võiks tähelepanu äratada, polegi jäänud," sõnas Danil.

Seetõttu oleks Eesti Telekomi lahkumine tõsine löök. Suuromanik TeliaSonera on juba kaks korda proovinud firmat välja osta, kuid Eesti riik, kelle käes on 27% aktsiatest, pole üritusega kaasa läinud. "Enne riigiga kokkuleppimist pole rootslastel mõtet pakkumist teha," lausus Danil.

Väljaostu võimalust hindas analüütik praegu väikseks. Riigikogu valimisteni on jäänud vähe aega ning seetõttu pole mõtet asuda läbirääkimistesse valitsusega, mis võib lähiajal muutuda. Ka pole riigil kiiret, sest eelarve on tugevas ülejäägis ja survet varade müümiseks pole. See seab riigi tugevale positsioonile.

Samas leidis Danil, et erinevalt infrastruktuurist ning energia-või transiidisektorist ei ole telekommunikatsioon strateegilise tähtsusega majandusharu, mida oleks vaja kontrollida. Seetõttu on küsimus ainult hinnas.

Börsilt lahkumise jutte on liikunud ka Norma kohta, sest selle emafirmal Autolivil ei ole just palju tütarettevõtteid, kus jagatakse osalust väikeaktsionäridega.

"Norma on pikka aega jutuks olnud, kuid ettevõte kaotab üha enam konkurentsieelist," tõdes Danil. Praegu on odavamaidki riike, kus saab tootmist arendada.

"Mitmed uued lahendused on viimasel ajal Eestist mööda liikunud," nentis Danil. Surve hindadele on selles tööstusharus tugev ning Autolivile on oluline toota võimalikult väikeste tootmiskuludega riikides. Eesti nende hulka enam ei kuulu.

Seega tulevikuperspektiive arvestades ei ole Autolivil mõtet ülevõtmispakkumise õnnestumise nimel turuhinnast üle maksta, leidis Danil.

Autor: Lauri Matsulevitsh