Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurfirmad peibutavad töötajaid tasuta meditsiiniteenusega

Merike Lees 08. oktoober 2006, 23:00

Seda peibutist leiab aga vaid suurte tööandjate juurest, sest tegu on kalli lõbuga, mille pakkumine on tööandja hea tahte märk. Mõnes vanas tootmisettevõttes on säilinud nõukogudeaegne kohustuslik arstipunkt, kuhu nüüdseks on alles jäänud vaid õde. Vaid üksikutes pärast taasiseseisvumist rajatud ettevõtetes on meditsiinipunktid. Iga töötavad nn arstituba on varustatud isemoodi, mistõttu varieerub ka nende teenusevalik.

Magusatootja Kalevi arstitoas saab teha reumavaludes töötajatele diadünaamikat ja kui suuremad valud üle läinud, võib jätkata ultraheliprotseduuridega, rääkis Kalevis teenuselepingu alusel töötav Ida-Tallinna Keskhaigla õde Berta Šulga. Ultraheli kasutatakse liigesevalu leevendamiseks. Patsiendid käivad paar korda polikliinikus protseduuril ja siis jätkavad juba töö juures arstikabinetis. Kui köha, nohu või kurguvalu kallal, saab minna kvartsiravisse ja haigusele kohe alguses piiri panna.

Kalev maksab õeteenuse eest lepingu alusel Ida-Tallinna Keskhaiglale. Magdaleena polikliinikus käivad Kalevi töötajad ka tervisekontrollis.

"Arsti tasub pidada, kuna me asume Tallinnast suhteliselt kaugel," selgitas Kalevi personalijuht Asta Feldschmidt, "See aitab töötajate tööaja efektiivsemale kasutamisele palju kaasa, nad ei pea end töölt vabaks võtma, et linnas polikliinikus protseduuridel käia."

Töötajatele on arstituba mugav ja soodne, kuna seal ei pea protseduuride ega tablettide eest maksma. Kui polikliinikus maksab üks ultraheliprotseduur 50 krooni, siis tööl on Kalevi inimestele protseduurid tasuta, tõi Šulga näite.

Varem nägi seadus ette, et 300 töötajaga ettevõttes peab meedik olema, kuid nüüd seda enam ei nõuta. Baltika meditsiinipunktis 26 aastat õena töötanud Laine Loos leiab, et vähemalt poole kohaga õde peaks suures tootmisettevõttes ikka olema. Tema töötabki poole kohaga, võttes töötajaid vastu kell 9-13. "Ikka hakkab paha, vererõhku on vaja mõõta, arstid määravad süstimisi ja sidumisi," tõi Loos näite õe vajalikkusest. "Ma olen kutsunud mitu korda kiirabi, kui südamed on streikinud või on olnud trauma."

Tootmistöölisi käib arstitoas rohkem kui kontoriinimesi. Viimased otsivad arstitoast abi ülepinge korral - Kalevi arstitoa valikus on viis retseptivaba rahustit, palderjan ja piparmünt.

Oma praktika jooksul on Berta Šulga andnud abi luumurdude, haavade ja põletuste korral, kutsunud vajadusel kiirabi ning andnud selle tulekuni töötajale esmaabi. Samuti teeb Šulga vaktsineerimisi, vaktsiini peavad töötajad küll ise välja ostma. Kliente arstituppa jagub: 500-liikmelises kollektiivis käib paarkümmend inimest iga päev arstitoast läbi. "Põhilised mured on peavalu ja muud valud, külmetushaigused, pisitraumad ning reumaatilised vaevused," loetleb Šulga.

Medicover Eesti pakub õe valveteenust Elcoteq Tallinn, kus õde võtab vastu täistööpäeva jooksul, kell 8-16.30. Seal ei pakuta aga ravimeid, kuna õde ei tea, milliseid allergilisi reaktsioone need võivad esile kutsuda, põhjendab Medicoveri pearegistraator Kaia Hang. Teenuse hind oleneb töötajate arvust ja teenusepaketist.

Ligi 650 töötajaga Balti Spoonis meditsiiniteenistust ei ole, kuid tootmisettevõttes võiks olla küll mõni inimene, kes meditsiinist rohkem teab.

Meil ei ole õde ega õevalvet, kuid oleme palganud töökeskkonnaspetsialisti, kel on psühholoogi haridus ja medõe töökogemus. Ta on palgaline põhikohaga töötaja, mitte töökeskkonnavolinik. Tal ei ole oma kabinetti ega vastuvõtuaegu, kuid kui on mõni diskreetsem teema või vaja nõu küsida, siis teatakse, kelle poole pöörduda. Ma olen väga rahul, et meil on ametis just selline inimene.

Tervishoiuteenuste korralduse seaduse järgi saab tervishoiuteenust osutada vaid tervishoiuasutus. Kui firma soovib pakkuda töötajatele tervishoiuteenust oma majas, tuleb teenus lepingu alusel sisse osta ning ruumid ette valmistada.

Esmalt annab firma teada oma vajadusest ja eesmärgist - kas soovitakse töötervishoiuteenust, õeteenust, füsioteraapiat vm. Seejärel teeb haigla oma hinnapakkumise, mis oleneb soovitud teenusest, mahust, töötajate arvust, kas soovitakse teenuse kättesaadavust kaheksa tundi päevas jne. Üritame olla firma soovide osas paindlikud, teiselt poolt arvestame teenuse tasuvust haiglale ja ressursi olemasolu.

Ruum(id) peavad vastama tervishoiuasutusele kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Sisustamine ja sisseseade on läbirääkimise küsimus ning määratakse kindlaks lepingus.

Arvestama peab, et meditsiiniaparatuuri iga firma soetada ei või, kuid üldjuhul on kasutusel vaid väikeinventar, nt vererõhuaparaat. Meditsiinitarvikuid ja ravimeid firma ise osta ei saa. Firma kompenseerib teenuse osutajale nende hinna ning ka see punkt sisaldub lepingus.

Teenustest osutatakse töötervishoiuteenust, õe iseseisva vastuvõtu teenust erialadel, kus on olemas vastav tegevusluba, ning taastusraviteenust.

Fikseeritud hinda ei ole ning igale firmale tehakse hinnapakkumine. Ligikaudselt võib öelda, et teenuse hinnaks kujuneb 200-300 krooni tunnis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:19
Otsi:

Ava täpsem otsing