Populism tuleb liiklusest eemal hoida

Jaanus Rahumägi 10. oktoober 2006, 00:00

Enne valimisi roolijoodikute vastu "julgete lahendustega" väljatulemine nõuab tõesti julgust, ennekõike aga ühiskonnale mõistetavaid argumente.

Justiitsministeeriumi juures tegutsev Kuriteoennetuse Nõukogu ei ole poliitiline, vaid professionaalne kogu. Seetõttu tuleb ka poliitikavabalt hinnata nõukogu tellitud uuringut "Joobes sõidukijuhtimisega seonduvad riskid ja võimalikud meetmed joobes sõidukijuhtimise vähendamiseks".

Esimesed poliitilised karjed Keskerakonnast justiitsministeeriumi "kergemeelsuse" aadressil "lubada joodikud rooli" on pehmelt öeldes kohatud. Uuringu viisid läbi ametnikud, kes valdavad informatsiooni ja kes tegid sellele toetudes järeldused ja ettepanekud justiitsministeeriumile.

Selgus esiteks see, et liiklusõnnetuste ja kuni 0,8promillise alkoholisisaldusega hingeõhus sõitmise vahel ei ole seost. Teiseks ei ole mõistlik hinnata ühe mõõdupuuga kõiki joobes juhte. Uuring toob esile tegelikud hävingu tekitajad liikluses ehk noored kogenematud juhid, kelle alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on üle 0,2 promilli ja kogemustega juhid, kellel see näitaja on üle 0,8 promilli. Samuti selle, et üle 1,5promillise joobega autojuhtimine suurendab juba 380 korda riski, sõit võib lõppeda kellegi surmaga.

Seega tuleb probleemile ka vastavalt läheneda, mitte hakata enne valimisi surmateemaga poliitilist tolmu üles keerutama.

Erinevalt arenenud riikidest on Eestis vastutus joobes sõidukijuhtimise eest joobe raskusastme järgi ehk tegelikust ohust lähtuvalt seni diferentseerimata. Seda tuleb aga teha, sest elukeskkond ja olukord liikluses nõuab seda.

Uuringu koostajad on teinud nõukogule hulga ettepanekuid, mis aitaksid muuta politsei ja kohtute tegevust efektiivsemaks võitluses roolijoomarlusega. Peamine: diferentseerides seaduse kohaldamist, on võimalik jõuda asja tuumani, vähendada hukkunuid ja kahjusid liikluses.

Näiteks on uuringu koostajad teinud ettepaneku jätta karistamata alkoholi tarvitamise tunnustega juht, kelle veres on alkoholi sisaldus kuni 0,49 mg/ml, kuid kohaldada raskemate rikkumiste korral senisest enam sõiduki konfiskeerimist.

Tehti ka ettepanek kehtestada üldiselt rangemad nõuded professionaalsetele veoauto- ja bussijuhtidele ning alla kaheaastase staažiga juhtidele ja muuta üle 1,2promillise joobega sõidukijuhtimine juba esmakordselt kuriteoks.

Veel ettepanekuid: võrdsustada teatud juhtudel joobes juhi poolt ettevaatamatusest surma põhjustamine tapmisega, mille eest on ette nähtud 6-15 aastat vangistust ning muuta teatavast tasemest praegu väärteona karistatav joobes juhi süül tervisekahjustuse või varalise kahju põhjustamine kriminaalkorras karistatavaks ning olla korduvate karistuste puhul oluliselt resoluutsem juhtimisõiguse peatamise osas. Karistus peab olema mõjus ja põhjendatud.

Uuring toob ka võrdlevalt välja Euroopa riikide statistika ja normid selles valdkonnas. Eesti näitajad vastavad nn euroopa keskmisele. 21s Euroopa riigis on lubatud kuni 0,5 promilliga autojuhtimine. Keskerakonna süüdistused Eesti liikluskultuuri puudumisest või selle allajäämisest Euroopa riikidele ei vasta tõele. Väidetav liikluskultuuri puudumine on laiem teema.

Ka meil suhtutakse probleemi siiani nõukogude ajast pärit kirve meetodil ehk lihtsa miilitsa mõõdupuuga: kas purjus või kaine. Kuriteoennetuse Nõukogu tegi oma istungil justiitsministeeriumile ettepaneku algatada seadusemuudatused, mille teravik ei ole suunatud mitte maagilisele 0,5 promillile, vaid terviklahendustele võitluses roolijoodikutega kogu liikluskorralduses, selle järelevalves ja kohtumenetluses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:19
Otsi:

Ava täpsem otsing