Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
September soosis automüüjaid
Kauaoodatud tarbesõidukite rekordmüügikuuks tuleb tunnistada septembrit.
Nagu ka ilmaennustajad kuulutasid sügiseks soojasid ilmasid, prognoosisid Äripäeva autoajakirjanikud selle aasta septembri üheksa kuu edukaimaks.
Kui hiljuti testiti sõiduautode müügisalongides teenindus- ja müügivalmidust, siis peab tõdema, et tarbesõidukite pakkujad meile pettumusi ei valmista ning nende osavust pole lähiajal tarvis proovile panna.
Nimelt müüdi möödunud kuul 501 tarbesõidukit, mis fikseeriti kui Eesti rekord. Arvestades, et suurem osa vananevatest veomasinatest vahetatakse just praegusel ajal välja, tunduvad suureks kerkivad müüginumbrid üsna loogilised.
Üllatus pole ka moega kaasas käivad tarbijad, kes enamasti uuemaid mudeleid soetavad. Tänavune aasta on olnud nii päris uute kui ka täiendatud kommertssõidukite poolest viljakas.
Eelmise aasta samal perioodil tundus sõidukite müük olema korrapärane, paaritutel aastatel kõrgem ja paarisaastatel vähenev, kuid käesoleva kalendriaasta kohta ei saa sama väita.
Toona oli sügiskuu müügitulemus 352 tarbesõidukit, mis on ligemale 42% tänavusest kehvem.
Septembris tegi võimsa etteaste Mercedes-Benz, enamik müügist läks raskeveokite kontole - 72. Ühtekokku kirjutati mersu kontole septembris 106 tarbesõidukitehingut, mis moodustab 20% nende senisest müüdud autode hulgast.
Mercedese edu tõttu on paigutunud ümber ka selle kuu turusegmendid. 34% müüdud sõidukitest moodustavad raskeveokid ning 30% suurkaubikud. Pole välistatud, et uusi sõidukeid mõjutab tarbima ka oktoobrist kehtima hakanud Euro4 nõuded raskeveokitele.
Tänavu kolme kvartali lõpuks on omaniku leidnud 3764 kommertssõidukit.