Üheskoos ülikoolist elukooli

1993. aastal lõpetavad Kalev Kangur, Tarmo Pedjasaar ja Raul Markus üheskoos Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

1995. aasta alguses tuleb Kangur maa-ametisse tööle ja tõuseb juba mõne kuu möödudes selle juhiks. Just tema ajal algatatakse looduskaitsealade ümbervahetamised.

Veebruar - Tollane keskkonnaminister Villu Reiljan muudab 1994. aastal vastu võetud kaitstavate loodusobjektide seadust, milles muu hulgas sätestati kaitseala piires asuva kinnisasja vahetamine. Seadusesse pandi punkt, et kinnisasjad vahetatakse pindala järgi.

Jaanuar - Tollase keskkonnaministri Heiki Kranichi valitsusajal võtab valitsus vastu määruse, mis kehtestab looduskaitsealal asuva kinnisasja vahetamise uue korra. Vahetatavaid maid hakatakse hindama ning vahetama nende väärtuse järgi. Kuigi avaldusi oli vastu võetud juba aastast 1998, käivitus vahetamisprotsess pärast määruse vastuvõtmist. Kranich rääkis toona ajakirjanduses: "Kui asusin ametisse, oli tehtud ainult üks maavahetuse tehing. Tänaseks on neid toimunud palju, kuid olukorda raskendas see, et iga konkreetse vahetamise pidi otsustama valitsus. Pärast seadusemuudatust ei pea see enam valitsusest läbi käima, mis kiirendab protseduuri vähemalt kahe nädala võrra."

Kõik maade hindamised tegi kinnisvarabüroo BPE Kinnisvaraekspert, kes on võitnud senised maa-ameti korraldatud maade hindamiste riigihanked. Viimati aasta tagasi, kui 885 594 krooni eest hinnatakse 500 maatükki/kinnisasja üle Eesti. BPE Kinnisvaraeksperdi juhatuse esimees Tambet Tiits ütles, et nemad toovad välja maade turuväärtuse. "Maade valik toimus maa-ametis, meile saadeti tellimused hindamiseks." Tiitsu arvates on looduskaitseseaduses auk, mis annab võimaluse näiteks soos asuv maatükk vahetada maatüki vastu Tallinnas.

Märts - Maaleht kirjutab, et kohe jõuab Eesti ellu võimendus ärimeestest, kes on end sättinud looduskaitsealale maaomanikuks, et saada vahetusmaad - tulundusmetsa, mere äärde, igasugustesse ilusatesse kohtadesse, mille maa-ameti ja nüüd lõpuks ka keskkonnateenistuste ametnikud nende jaoks välja on valinud.

Aprill - Riigikogu võttis vastu uue looduskaitseseaduse.

Juuli - Valitsus võtab vastu määruse "Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused".

Märts - Merko Ehituse tütarfirma OÜ Woody ja E.L.L. Kinnisvara tütarfirma KV-Tarantel andsid keskkonnaministeeriumile kolm ehitamiseks kõlbmatut maatükki ja said vastu rohkem kui kümme elamuehituseks sobivat krunti Mustamäel, Pelgurannas ja Tabasalus ning lahmaka liivaranda Noarootsis.

Kinnisvaraärimehe Einar Vettuse ja advokaat Toomas Luhaääre firma Iru Jõekääru OÜ vahetab majanduskeeluga metsa Lõuna-Eestis ja maatüki Pirita jõeorus valdavalt Tallinna elamu-, äri- ja tootmismaaks.

Märts, november - Ärimees Tullio Liblik vahetab Pirital asuva sihtotstarbeta maa ja kaks tükikest parkmetsa kinnistute vastu Sillamäe sadamas, Tallinnas ja Harjumaal, Pärnus, Haapsalus, Narvas ning Tartu ja Valga maakonnas. Otepää looduspargi kinnistu ostis Libliku firma Saarte Investeering advokaat Raul Markuse firmalt Ikaros Grupp.

Detsember - OÜ Woody tegi keskkonnaministeeriumiga veel kaks vahetustehingut, mille käigus sai sotsiaalmaa vastu kuus hektarit elamumaad Õismäel, neli elamu- ja ärimaad.

Märts - Tarmo Pedjasaare ja Raul Markuse firmad Mell ja Ikaros Grupp vahetasid kaks Lõuna-Eesti kinnistut otse Kohilasse kolinud Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi kõrvale. Kaitsealused kinnistud soetati aastatel 2002, 2003 ja 2005. Üks maatükk osteti Tullio Libliku firmalt.

Kevad - Villu Reiljan saab teada, et Kanguri tegevus on uurimisorganite huviorbiidis: Kangur leiab enda kabinetist pealtkuulamisseadme ning informeerib sellest keskkonnaministrit, kes pöördub seejärel vastavasisulise küsimusega uurimisorganite poole.

26.05.2006 - Äripäevas ilmub artikkel "Uus äriidee: vahetan maatüki kaitsealal krundiks Tallinnas". Selles kirjeldatakse, kuidas on võimalik teenida kopsakat vaheltkasu, vahetades kaitsealune maa kruntide vastu magusamates kinnisvaraarenduspiirkondades. Kalev Kangur kinnitab artiklis, et vahetusmenetlused pole tehtud mitte üksnes juriidiliselt, vaid ka sisuliselt korrektselt.

03.10.2006 - Kapo korraldab läbiotsimise maa-ameti, Merko tütarfirmade ning Libliku ja Vettuse firmade kontorites.

03.10.2006 - Peetakse kaheks ööpäevaks kinni maa-ameti juht Kalev Kangur ning ärimehed Einar Vettus, Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar. Liblik saabus eelmisel õhtul puhkusereisilt Sitsiiliast, kui lennujaamas palusid kaitsepolitseinikud tal endaga kaasa tulla.

04.10.2006 - Ilmub uudis selle kohta, et kapo tegi eelmisel päeval Merko Ehituses haarangu.

05.10.2006 - Keskkonnaminister Villu Reiljan peatas teenistussuhte maa-ameti peadirektori Kalev Kanguriga ning algatas tema suhtes distsiplinaarmenetluse seoses looduskaitseliste piirangutega alade riigile kuuluvate kinnistute vastu vahetamise uurimisega.

05.10.2006 - Tallinna linnakohus annab loa võtta Kangur, Vettus ja Pedjasaar pooleks aastaks vahi alla. Liblik vabastatakse vahi alt.

05.10.2006 - Villu Reiljan ütleb intervjuus Postimehele, et looduskaitsemaade vahetusega riigile kahju ei tehtud ja vastupidine tuleb kohtus tõendada.

06.10.2006 - Villu Reiljan teatab ametist tagasiastumisest. Endise keskkonnaministri Heiki Kranichi sõnul tuleb ministril palju pabereid allkirjastada ning enne kui need ministrini jõuavad, vaatab ministeeriumiaparaat need üle. "Kui seda ei tehtud ja minister andis lihtsalt allkirja, teadmata, mis nendes on, on tegemist kriminaalkorras karistatava ametialase lohakusega."

10.10.2006 - Heiki Kranich Kalev Kangurist: "Kangur on alati riigi huvide eest seisnud - inimesed kaebasid, et Kangur ajab juuksekarva lõhki. Pettuksin temas väga, kui selgub, et ta on süüdi. Pigem usun, et ta täitis käsku."

11.10.2006 - Kapo vahistab riikliku looduskaitsekeskuse Põlva, Valga ja Võru regiooni direktori Ants Mangluse. Maa-ameti ümber koondunud tuumikvahendajad Pedjasaar, Vettus ja Liblik on koos Kanguriga kahtlustatavad. Riigiprokuratuuri kõneisiku Piret Seemani sõnul kahtlustatakse mehi ametialastes kuritegudes, täpsed paragrahvid tehakse teatavaks lähiajal. Küsimusele, kas Villu Reiljan on üle kuulatud, vastas Seeman eile, et riigiprokuratuur ei pea vajalikuks menetluse käiku kommenteerida.