Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maad ja majad lähevad paremini kaubaks
Sellel aastal on kinnisvarasektoris pakkumine aina kasvanud. Müüki on tulnud nii vanu elamispindu kui ka viimastel aastatel valminud uusi elamispindu (mida varem ei müüdud jätkuva suure hinnatõusu ootuses), samuti kortereid äsja valminud elamutes. Kõik see on mõjutanud müügi kiirust ja elamispindade hindade arengut. Näiteks korterite hinde kasv on tunduvalt aeglustunud.
Kuigi pakkumine on suurenenud mitu korda, on kogunõudlus elamispindade järele jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele või ainult õige pisut suurenenud.
Muutunud on ka nõudluse struktuur: selgelt on suurenenud huvi maade-majade-paariselamute-ridaelamute järele ning see avaldub ka nende hinnatõusus.
Tundub, et elamispindade ehitus on praegu maksimaalsel tasemel ega saa oluliselt suureneda, arvestades töötajate nappust ning seda, et ehitusmaterjalide tootmine ei jõua ehitamisele järele. Alati ehitatakse ka teisi rajatisi, näiteks avalikuks kasutuseks mõeldud hooneid.
Ehitusvõimsused on piiri peal ning see on väga oluline tõsiasi, millega kõik kinnisvaraturul osalejad peavad arvestama. See võib turule tervikuna isegi hästi mõjuda, sest nii ei jõua turule väga suurt hulka uusi elamispindu ühekorraga, mis suurendab tõenäosust, et mingit suurt tagasilööki meil kogeda ei tule.
Turusituatsioonist tingituna on kinnisvaraarenduses praegu selgelt kasvanud ehitusfirmade kui (ise)arendajate osakaal. Ehitajatel on täna unikaalne ressurss - ehitustööjõud.
Ehitushindade kiire kasv ja üldise hinnatõusu vaibumine on pannud paljud arendajad loobuma edasisest arendustegevusest, mistõttu on hulk arendusprojekte tulnud müüki juba enne ehitust. Kõige enam paistavad müügiplaane pidavat väikesed ja keskmise suurusega arendajad.
Selgelt on karmistunud pankade poliitika kinnisvaraprojektide rahastamisel: üha rangemalt võetakse arvesse arendaja tausta (varasemad kogemused, finantsseis, krediidiajalugu) ning projekte analüüsitakse enne laenuandmise otsustamist konservatiivsemalt kui seni.
Ka finantsasutuste muutunud poliitika on mõjutanude paljude otsust loobuda edasisest arendusplaanist ja projekt juba praeguses staadiumis maha müüa.
Autor: Taavi Ojala