Leili Kuldkepi armastusemaa on tuhaks põlenud

Mari Hiiemäe 20. oktoober 2006, 00:00

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis saab vaadata klassikute sarja näitust "Armastusemaa on tuhaks põlenud" Leili Kuldkepi loomingust. Tegemist on 1931. aastal sündinud ehtekunstniku elutöönäitusega, kuhu on välja pandud ehted tema erinevatest loomeperioodidest.

Materjalidest on näitusetöödes kasutust leidnud nii lihtsad ning lakoonilised kivimid kui ka hinnalised materjalid. Kivide kõrval kõneleb väärtuslikuna ka puit.

Näitusetööde lemmikuteks on roheline nefriit ja oonükskaltsiit, moorion, jääkvarts, must gagaat ning mammutiluu. Kulla ja hõbeda minimaalne, kuid kohustuslikuna näiv kasutus tutvustab kunstniku isiklikku käekirja. Leili Kuldkepi lakooniline käekiri materjalide käsitlemisel näitab, et tõelise professionaali töö tulemusena võib ka tavalisest kivitükist voolida näitusetöö. Iga ehe sellel näitusel on kordumatu isiksus.

Ehtekunsti taiesed pole niivõrd praktilised aksessuaarid, kuivõrd kõrgkunsti avaldused. Leili Kuldkepi varasemasse loomeperioodi kuuluvad emailiga tööd viitavad eesmärgipärasele ehteksolemisele rohkem, paljud prossid aga ei leia ilmselt kunagi praktilist kasutamist. Seda kaunimana mõjuvad autoriehted kunstisaalis eksponeerituna.

Korduv ristimärgi motiiv viitab religioossele lähenemisele. Leili Kuldkepp on meediumi rollis, et kivimite orgaanilise olemuse peent tunnetust vaatajale edasi anda. Eks kivimis ja metallis ole religioosset sõnumit osutamatagi. Kuldkepi näitus lubab vaatajal lihtsalt viivuks sellesse maailma süveneda.

Näitusetööde filosoofilised nimetused elu, usundi ja surma teemadel on igavikulise tähendusega ning ajendatud kunstniku armastusest soome-ugri mütoloogia vastu.

Tööde pealkirjad kõnelevad iseenda eest. Näiteks "Hingenägu. Sa oled läinud" või "Hingenägu. Ta läks kõikide aegade põhja, täiesti kulunud, täiesti puhas T. H." kõlavad juba nagu kodeeritud luule. Tõsine, pühalik suhtumine nakatab vaatajatki süüvima. Kumava akustikaga suures näitusesaalis kõlav Sven Grünbergi muusika aitab sobiva meeleolu tekkimisele kaasa.

Saali üldilme moodustavad mustad sambad, millest igaühes on sisselõige ehte eksponeerimiseks. Külastajale võib enne näitusele minemist soovitada kaasa võtta leht valget paberit, sest tööde sambale kirjutatud pealkirjade jälgimiseks on sellest palju abi: ülaltlangevas valguses saab valge paberi peegeldusega tekstid enda jaoks paremini nähtavaks muuta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing