Üldine riskikindlustus jätab hüvitiseta

2004.-2005. aasta vihmasadude ja jaanuaritormi ajal vettis maapind Mave Kinnisvara juhatuse liikme Andrus Mustkivi kodumaja ümber nii läbi, et jalajälg vajus vett täis.

Kui see vesi kuu või paari pärast ära külmus ja jälle sulas, vajus maja vundamendiplaat terves ulatuses alla, ühest servast koguni kuni 1,5 cm. Olukorra parandamiseks tuli kõik põrandad üles võtta. Kuna majal oli kindlustus ja Mustkivi arvates oli tegemist loodusõnnetusega, ta eriti ei muretsenud.

Mõne aja pärast saatis kindlustusandja Mustkivile kirja, kuis teatas, et tegu ei olnud vee- ega loodusõnnetusega, vaid maanihkega ning seda kindlustus ei korva. Nii tuli 25 000-30 000kroonine remont Mustkivil omast taskust kinni maksta.

"Mulle öeldi, et maja ehitamisel tehti viga. Võib-olla. Kuid ka naabril juhtus sama lugu ja temal olid teised ehitajad," kahtles Mustkivi.

Mustkivi teada on tänavu augustis välja tulnud kindlustustingimustes sees, et maanihke kahjusid ei hüvitata, kuid pole kindel, kas see oli kirjas ka kaks aastat tagasi kehtinud tingimustes. "Ma poleks saanud sellest aru ka siis, kui ma oleks need tingimused läbi lugenud, nende lugemiseks on vaja juristi," kurtis Mustkivi.

Tuttava kogemusest teab Mustkivi, et kindlustus ei hüvita ka välgu tekitatud ülepingest tingitud kahjusid. Välk lõi elektrijuhtmetesse, mitte majja, selle tulemusel tekkinud ülepinge rikkus vooluvõrgus olnud kodumasinad. Inimene arvas, et välk on loodusõnnetus ja kindlustus tuleb appi, kuid kindlustus keeldus maksmast, kuna inimesel polnud ülepingekindlustust. Et ülepinge tekkis välgust, ei muutnud midagi. Pärast seda tegi Mustkivi endale kindlustuse ka ülepinge puhuks.

If Eesti Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna lõunaregiooni juhi Argo Karo kinnitusel hüvitatakse üle- ja alapingest, ülekoormusest, lühisest või pikselöögist tekkinud kahju vaid juhul, kui sellest saab alguse tuli, mis kahjustab ka muud kindlustusobjektiks olevat vara.

Maa vajumine ei kvalifitseeru aga ühegi kindlustusriski, ei tulekahju, loodusõnnetuse, veeavarii, murdvarguse ega vandalismi alla, märkis Karo.

Üldise riskide sekka ei loeta ka tehnosüsteemide purunemist, näiteks tavalise veeavarii puhul ei hüvitata purunenud torustiku remonti. Küll hüvitatakse märgumisest tekkivad kahjud, täpsustas Karo.

Kui aga on teada, et ruume ei kasutata, ja on oht, et temperatuur langeb alla 0 kraadi, on kindlustusvõtjal kohustus torudest vesi välja lasta. Kui seda ei tehta, võib Karo hinnangul kindlustushüvitist vähendada.

Teatud olukordades muutub oluliseks ka korstnapühkija arve. Karo teatel ei nõua If oma klientidelt küttekoldest alguse saanud kahjujuhtumi korral iga-aastast korstnapühkija arvet. "Arve puudumine ei ole hüvitise vähendamise ega selle maksmisest keeldumise aluseks," toonitas Karo.

Sama väitis ka Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna underwriter Meelis Morozov, sest ühepereelamu või suvila kütteseadmeid tohib puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik.

Salva Kindlustuses on esinenud juhtumeid, mil klient eeldas, et hoone kindlustus hõlmab ka koduse vara kindlustust.

Kodune vara tuleb kindlustada eraldi ja selle hind oleneb nii vara summast, kaitsemeetmetest kui ka sellest, milliste riskide vastu soovitakse vara kindlustada.

On esinenud juhtumeid, kus kodune vara on saanud kahjustada ülepinge tõttu. Õnneks on nendel juhtudel lepingud ka vastavat riski kandnud. Samas rõhutame, et ülepingerisk peab sellise kahju kindlustamiseks olema kindlustuslepingus eraldi nimetatud.

Kindlustuslepingut sõlmides ei tohiks inimene toetuda üksnes panga nõudmistele. Kindlustada tuleks nende riskide vastu, mis tema vara kõige enam ohustavad.