Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem

Jaana Pikalev 24. oktoober 2006, 00:00

Eesti ei ole suur riik ja autode ning juhtide arv, kes sõidavad Venemaale, on piiratud. Tulemusena istusid suvel juhid ja autod kas ühel või teisel pool piiri lihtsalt kinni ja autode defitsiit oligi käes. "Juhid keeldusid Venemaale sõitmast," ütleb ehitusmaterjali tootmisega tegeleva Krimelte kommertsdirektor Jaanus Paeväli.

Täiesti mõistetav tegevus, mõtiskleb ta. "Miks peaks keegi tahtma sõita sinna, kus on ette teada, et istud piiril kinni, aeg jookseb, raha ei teeni, masinate liisingud on vaja maksta, pere toita," lisab ta.

Lihtsam ja kergem on otsida mõni ots lääne suunas ja ilma probleemideta sõit ära teha, arvab Paeväli.

Mõned juhid, kes ennast lääne suunal sõitmisega nii kindlalt ei tunne, (võõrkeel ei ole vajalikul tasemel, auto tehniline seisukord jätab soovida), olid nõus Vene-suunaliste vedudega, kuid küsisid nüüd juba hoopis suuremaid summasid. "Mis jääb ühel eksportööril üle, kui nõustuda?" küsib Paeväli ja lisab, et kaup ju vajab saatmist ja klient ootab.

Lahendusena ja olukorra leevendusena leiti variant - otsida vedajaid Venemaalt.

Kuna Krimelte kliendid Venemaal olid huvitatud tarnete täpsusest ning võimalikult väiksemast aja kaost, siis oli Venemaa-poolsete vedajate otsimine nende teene.

"Meie isiklikult ei otsinud neid vedajaid mitte kusagilt. Kõik tegid ära meie kliendid-partnerid," rõõmustab ta.

"Kui vaadata Venemaa- ja Eesti-poolsete vedajate hinnataset, siis suurt hinnavahet ei ole - hind on peaaegu sama," räägib Paeväli.

Ka pole tootjad siiski oma olemasolevast Eesti ekspediitoriteenetest loobunud. Kasutatakse ära peaaegu kõik autod, mida ta suudab ette anda ning Venemaalt tellitakse lisa.

Üks valus teema on veel igaaastane Venemaa veolubade arv ja nende lõppemine tavaliselt juba oktoobris. Tekib küll lisalubasid, aga need on tihti tasulised ja tõstavad jälle veose hinda.

"Ainuke pääsetee - kasutada taas Venemaa vedajaid," tõdeb Paeväli.

Maksu- ja tolliameti ning Piirivalve pressiesindajad Reelika Raamat ja Helena Loorents vahendasid, et möödunud nädala keskel oli piiriületus sujuv.

Järjekorrad idapiiril on võrreldes suvega oluliselt vähenenud.

Pikemad järjekorrad veoautodele on Narva piiripunktis, Luhamaal ning Koidulas seisis kolmandiku võrra vähem autosid, kui Narvas.

Praeguse seisuga läheb piiriületuseks kõikjal maksimaalselt ööpäev.

"Eesti vedajatel ei ole piisavalt Venemaa veolube," ütleb Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp.

Lisaks kommenteerib Kuldkepp, et Venemaa vedajatel jääb seevastu suur osa Eesti poolt antud lube kasutamata.

"Juhul kui ekspediitor kasutab Venemaa vedajaid, on see kasulik nii tellijale kui ka meie vedajatele," selgitab Kuldkepp, kuna see aitab tasakaalustada vastastikku sõitude arvu.

Veoste Ekspedeerimise Agentuur OÜ tegevdirektor Eino Ruus kinnitab, et probleemi põhjuseks on Venemaa veolubade nappus. Kui Eesti vedajal pole Venemaa teeluba, pole tal võimalik sinna kaubavedu teostada. "Väljapääs: palgata Venemaa vedaja, kellel on Eesti teeluba olemas," soovitab Ruus.

Esimest korda puutume kokku väitega, et kasutama on hakatud Vene vedajaid, kuna Eesti autojuhtidega on piiriületuse tõttu tekkinud probleeme.

Kui suvel oli raskusi Eesti-Vene piiril, puudutas see kõiki juhte, keegi ei vaadanud, oled sa Eesti või Vene juht/vedaja.

Vene vedajaid on Eesti turul alati kasutatud ning arvan, et neid ei ole praegu rohkem kui senini.

Vene vedajate kasutamine on siiski päris keeruline, kuna Eesti ei kuulu veel Schengenisse ja juhtidele on piiriületuseks vaja valmistada eraldi viisad.

Selline väljaminek on suurem kulu ning see võib tihti tähendada suunamist kitsale Eesti turule, mis ei ole alati stabiilne.

Vedude arv sõltub ju siiski hooajast.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing