Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Milton Friedman, Eesti kasuisa

ÄP 20. november 2006, 00:00

Eesti on eelmisel nädalal lahkunud USA majandusteadlase Milton Friedmani kõige usinam ja edukam õpilane ning tema ideede katsepolügoon.

Eesti jaoks oli Milton Friedman nagu kasuisa, kelle hea hoole alla me lastekodust leitud lapsena juhuslikult sattusime. Ning kuna sel vanemateta kasvanud lapsel puudus võrdlusmoment, usaldas ta oma uut isa ja õpetajat. Täna võime öelda, et see oli Eesti Suur Vedamine.

Milton Friedmani ideed murdsid salaja läbi raudse eesriide just ajal, kui meil tekkis võimalus oma riiki üles ehitada, ning jõudsid tulevase peaministri ja tema majandusnõunike lauale.

See, et Eesti majandusreformide läbiviija Mart Laar oli lugenud enne esimest korda peaministri ametisse astumist läbi vaid ühe majandusalase teose, Milton Friedmani raamatu "Valikuvabadus" ("Free to Choose"), on muutunud välisajakirjanduses meie kohta ilmunud lugudes juba traditsiooniliseks naljaks.

Laar on rääkinud, et tema mõtles, et paljud riigid olid juba tollest raamatust leitud häid mõtteid rakendanud. Suur oli tema üllatus, kuuldes, et Eesti oli mõjuka majandusteadlase ideede elluviijate seas ometi pioneer. Tõsi, me polnud ainsad - Friedmani õpilaste seas on näiteks Tšiili ja Hong Kong, samuti nõustas Friedman USA presidenti Ronald Reaganit ja Suurbritannia peaministrit Margaret Thatcherit.

Kuid Ida-Euroopas olime esimesed ning kõige püsivamad. Just tänu meie kogemusele on suur osa Friedmani pärandist tänaseks tunnustust leidnud mujal regioonis ning ka Venemaal, nii nagu Hiina on õppinud Hong Kongi kogemusest. Ka läänemaailmas nimetavad paljud Friedmanit 20. sajandi suurimaks majandusteadlaseks - Wall Street Journal nimetas teda oma järelehüüdes meheks, kes muutis kapitalismi nägu - kuid paljud tema praktilised ideed on jäänud ikka pisut liiga radikaalseteks.

Enne vaid umbset plaanimajanduse õhku hinganud Nõukogude Eesti oli teistsugune. Me tegime siin palju asju teistmoodi, kui neid kunagi varem oli tehtud, ja Friedman andis meile selleks lihtsa ja loogilise teoreetilise aluse.

Ehk pole liialdus öelda, et see juhus, mis viis Friedmani 1980. aastal välja antud raamatu Mart Laari lauale, tegigi Eestist majandusreformide imelapse. Vaba turumajandus, valitsuse vähene sekkumine majandusse, ühtlane tulumaks, tollivabadus - kõik need ideed pärinevad suuresti ühelt mehelt. Edasine sõltub juba poliitikast (ja tõsi, hea poliitikata ei aita ka parim teooria).

Milton Friedman tähendab Eesti majandusele sama, mis Astrid Lindgren Eesti kirjandusele - kõik me oleme temaga üles kasvanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:26
Otsi:

Ava täpsem otsing