Milton Friedman seadis esikohale indiviidi vabaduse

Tema ideed erastamisest, madalatest maksudest ja "õhukesest" valitsusest lõid intellektuaalse aluse USA presidendi Ronald Reagani ja Briti ekspeaministri Margaret Thatcheri majanduspoliitikale ning Eesti tänasele majandusedule. Kõigi suuremate keskpankade arsenalis on täna ka Friedmani monetarismiteooriad.

Friedmani "Valikuvabadus" on juba legendiks saanud loo järgi ainus majandusteos, mida Mart Laar enne 1992. a peaministriks saamist lugenud oli. Tänavu sai Laar Eesti edu eest USA Cato instituudi Milton Friedmani nimelise preemia, millega avaldatakse tunnustust vabaduse ja turumajanduse ideede levitamise eest. Laar sai kõrge autasu veel viimasena Friedmani eluajal.

"See paneb mulle veel suurema kohustuse Friedmani ideid edendada, mida ma oleksin teinud nagunii," ütles Laar, kes on Eesti kogemust maailmas mitmel pool levitanud ning nõustab ka praegust Gruusia presidenti. "Sõltumata sellest, mis temast arvatakse, on Friedmani ideed mõjutanud majanduse arengut väga erinevate poliitiliste süsteemidega riikides," ütles Laar.

1991-1995 Eesti Panga presidendiks olnud Siim Kallase sõnul tõusid Friedmani teooriad tähelepanu keskpunkti nii nagu kõik teisedki teooriad, mis vastavad mingi hetke ühiskondlikule tellimusele. "Tegelikult - ega Eestis ei hakatud tegema majandusreforme sellepärast, et keegi luges Milton Friedmani raamatut," kummutab Kallas legendi.

Pigem oli nii, et Friedmani vaated tulid reaktsioonina ummikussejooksnud majanduspoliitikale, mis põhines riiklikul reguleerimisel. See ei olnud ainult nõukogude tüüpi majandus, vaid ka läinud sajandi teise mõjuka majandusteoreetiku John Maynard Keynesi propageeritud riikliku sekkumise majandus, mis oli USAs ja Suurbritannias jõudnud punkti, kus ta tõi rohkem probleeme kui lahendusi. "Siis tulid Milton Friedmani ja tema koolkonna ideed isikuvabadusest ja üksikisiku individuaalsetest võimalustest majanduses otsustada nagu värske tuulehoog, mis leidsid ka laialdast kõlapinda," rääkis Kallas.

Lisaks akadeemilistele töödele, mis tõid talle 1976. aastal Nobeli majanduspreemia, oli Friedman aktiivne vabaturu põhimõtete tutvustaja. Ta kirjutas arvukalt artikleid ja raamatuid, nagu "Kapitalism ja vabadus" ning "Valikuvabadus", millest said aru ka inimesed, kel muidu majandusest aimu polnud. Mitmed raamatud valmisid kahasse abikaasa Rose'iga, kes on ka ise tunnustatud majandusteadlane.

Milton Friedman oli veendunud vabaturu pooldaja, kes uskus ühtlasi, et majandusvabadus on lahutamatult seotud inimese isikliku vabadusega.

Tema seisukoht, et inflatsiooni põhjuseks on eelkõige liiga palju raha liiga väikse kaubakoguse kohta, andis keskpankadele uue lähenemise inflatsiooni ohjeldamiseks, mida järgitakse tänaseni.

Kahasse tänavuse Nobeli majanduspreemia laureaadi Edmund Phelpsiga tehtud uuring näitas, et inflatsiooni ja tööpuuduse vahel ei ole otsest seost. See sundis valitsused loobuma lootusest end kulude suurendamisega mõõnaperioodidest üle aidata.

Seisukohta, et inflatsioon sõltub raha pakkumisest, rakendas 1979.-1987. aastatel USA keskpanka juhtinud Paul Volcker, kel õnnestus sel moel inflatsioonispiraalist välja murda.

Seitsmekümnendatel sattus Friedman kriitika alla, kui ta ideid hakkas ellu viima Tšiili eksdiktaator Augusto Pinochet. Mitme käsitluse järgi olid need ideed Tšiili majandusime aluseks, ehkki kriitikute sõnul tuli edu ränga hinnaga.

Viimastel aastatel soovitas Friedman USA keskpangal üle minna inflatsioonieesmärgile, toetas USA sotsiaalkindlustussüsteemi reformi ning nõustas California kuberneri Arnold Schwarzeneggerit. Ühtlasi kahtles Friedman Euroopa rahaliidus, leides, et ühises rahatsoonis muutuvad majandusšokid poliitilisteks konfliktideks.

Valitsuse lahendus probleemile on tavaliselt sama halb kui probleem ise.

Kui panna keskvalitsus vastutama Sahara kõrbe eest, oleks seal viie aasta pärast liivapuudus.

Pole midagi püsivamat kui ajutine valitsusprogramm.

Olen maksude kärpimise poolt igal juhul ja igal ettekäändel, ükskõik mis põhjusel ja millal iganes võimalik.

Inflatsioon on ainus maks, mida saab peale suruda ilma seadusteta.

Pole põrgulgi sellist raevu, mida ilmutab põlgust kohanud bürokraat.

Meie koletisliku ja liigsuureks kasvanud valitsustruktuuri juures tähistavad ükskõik millised kolm tähte ilmselt mõnd agentuuri või osakonna allüksust, mille võib edukalt ära kaotada.

Paljud inimesed tahavad, et valitsus kaitseks tarbijat. Palju teravam probleem on aga tarbija kaitsmine valitsuse eest.

Ainult valitsus on suuteline võtma suurepärase paberilehe ja katma selle suurepärase tindiga nii, et tulemus oleks väärtusetu.

Tasuta lõunaid pole olemas.

Valitsused ei õpi kunagi. Ainult inimesed õpivad.