Robotid aitavad jõudsalt tootlikkust tõsta

Läinud nädalal oli Eesti Näituste messikeskus valjult undavate puidufreeside, tuld pilduvate keevitusseadmete ja vaikselt ringisahistavate robotite päralt - 130 firmat kaheksast riigist esitlesid messil Instrutec 2006 uusimat tööstustehnikat.

"Peamiselt olid messil esindatud firmad, kes keskenduvad oma uue tehnika tutvustamisele ja müügile," tõdeb üks Instruteci korraldajatest, Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektor Aleksei Hõbemägi. "Aga messi põhiline eesmärk oli ühendada tootjaid, maaletoojaid ja haridusasutusi ning see ülesanne on hästi täidetud."

Hõbemäe sõnul on messi ülesehituses uudne nn õpperalli, mille abil püütakse kutseõppeasutuste õppuritele uusimat tehnoloogiat n-ö tööolukorras näidata ning tehniliste erialade vastu suuremat huvi tekitada. Selleks tahtmist üles näidanud koolide õpilased said messile priipääsme, neile korraldati spetsialistide juhendamisel ekskursioon eksponentide seas, lisaks oli noortel võimalik kuulata seminare. Viimased puudutasid seekord põhiliselt tööstusautomaatika, programmeerimise, CAD/CAM-tarkvara ja CNC-tehnoloogia rakendamise võimalusi ja uute lahenduste tutvustamist.

Instruteci messidel osalevad ettevõtted paistavad silma selle poolest, et suurendavad aasta-aastalt oma ekspositsioonipinda. Nii oli tänavu suurima pinnaga väljas metallitöötlemisseadmete maaletooja OÜ Nordcity Center, kelle käsutusse anti 200 m2 pinda.

Ettevõtte vahendusel jõudis esmakordselt Eestisse Hollandi firmas Koike Europe PV toodetud keevitusrobot - vähemalt 3800 eurot (60 000 krooni) maksev programmeeritav atsetüleenkeevitusseade, mis sisuliselt ei vajagi enam klassikalises mõttes töömehest keevitajat.

Töö teevad ära iseliikuvad, põleti, traadi etteandesüsteemi jm vajalikuga varustatud moodulid, mis tänu magnetitele suudavad liikuda kas või püstloodis mööda detaili pinda. Põletit saab reguleerida sääraselt, et ava lõigatakse detaili teatud nurga all profiilis. Seesuguse seadme efektiivsus peaks eriti hästi väljenduma keeviskonstruktsioonide valmistamisel. Viimane on, muide, Eesti metallitööstuse üks suuremaid valdkondi.

Tööstusautomaatikat projekteeriv ja paigaldav firma Festo esitles messil uudset tõstetehnoloogiat, mil nimeks pneumomuskel. Tegemist on armeeritud kummilõdvikutega, millesse suruõhu sissepumpamisel suudab voolik kuni 25% oma pikkusest kokku tõmbuda, kusjuures umbes tollise läbimõõduga "muskel" võib arendada sama palju jõudu kui tavaline sajamillimeetrise diameetriga pneumosilinder.

Festo OY Eesti filiaali müügiinsener Hannes Villo märgib, et sellist tehnoloogiat on mõttekas kasutada n-ö probleemsetes kohtades - vee all, prügi sees, kiire liikumise korral.

"Näiteks välismaal kasutatakse sellist süsteemi tohutu hulga kirjade kiireks tembeldamiseks," räägib Villo. "Saksamaal nägin täispuhutud kaarhalli, mille tugikaarteks olid survestatud voolikud, kusjuures automaatika reguleeris survet vastavalt tuule tugevusele ja seesmisele õhurõhule."

Ta lisab, et kui pneumo-musklit just mingi happe sees ei kasutata, peab see sisuliselt lõputult vastu, sest ei sisalda liikuvaid osi.

Inimesega võrreldes teeb keevitusmoodul töö ära kvaliteetsemalt ja kiiremini.

"Seadmele võib lisada mitmesuguseid mooduleid - relssidel liikuvaid, pöörlevaid, "ronivaid" - vastavalt sellele, mida töö nõuab," selgitab OÜ Nordcity Center projektijuht Ülo Tammik. "Kogu seadme hind oleneb konkreetsest objektist, aga ühe sellise mooduli hind algab paarikümnest tuhandest kroonist."

Seadmega saab teha ka roostevaba terase TIG-keevitust, sellisel juhul on moodul lisaks muule varustatud ka keevitamisel tekitatavat kaarleeki välisõhu eest kaitsva argooni etteande voolikuga.

Lisaks on saadaval töömehe silmi säästev mask, mille visiir tumeneb seda enam, mida eredamaks muutub valgus.

Veel mõned aastad tagasi valdavalt tööstustootjate ja nende toodangu demonstreerimisele keskendunud Instruteci raskuspunkt on tänaseks kaldunud seadmete maaletoojate uusima tehnika esitlemisele.

Konkurents nõuab suuremat tööviljakust, kindlaim tee selle saavutamiseks on toota ajakohaste seadmetega.

Suhteliselt keerulist tööstustoodangut on võimalik valmistada kahel moel: käsitööna kõiki operatsioone eraldi tehes või programmjuhtimisega tööpinkide abil, mis painutavad, stantsivad, treivad ja keevitavad, tehes seda kiiresti ja kvaliteetselt. Et võimalikult kõrget tootlikkust saavutada, peavad tööstused loobuma käsitööst, kuna masstoodangu omahind tuleb mitu korda madalam.