Koduabiline haarab Endlas ohjad

Ülle Hallik 24. november 2006, 00:00

Pärnu Endlas jõudis eile lavale teleseriaali "Õnne 13" idee autori ja esimese stsenaristi Astrid Reinla komöödia "Koduabiline", mis naerutab nabast kõrgemale jäävate naljadega.

Tekstiliselt on "Koduabiline" samaväärne prantsuse ja inglise klassikalise komöödia parimate paladega. Tegijad lubavad, et teatrikülastajat ootab ees hoogne naljatükk ühest täiesti tavalisest perekonnast ja ühest täiesti ebatavalisest koduabilisest.

Arhitektist isa, ajalehe fotograafist ema ja gümnaasiumiealine poeg - see kiire elurütmiga perekond vajab võimekat abilist, kel jaguks aega ja oskusi nii köögi- kui ka koristustöödeks.

Lehekuulutuse peale ilmub ukse taha energiline ja enesekindel meesterahvas, kes väidab end olevat kodunduse tipptegija.

Peaosaline Indrek Taalmaa kirjeldab enda kehastatavat tegelast kui punktuaalsuse friiki, kelle täpsust on tavainimesel tõenäoliselt võimatu välja kannatada. See on eriline mees, keda tõenäoliselt hulluks või veidrikuks peetaks.

Ta kinnitab, et meessoost koduabilise ülesanded on täpselt samasugused nagu naissoost koduabilisel ning et koduabiline on keegi, kes annab abi ja kelle abistamisprotsess pole ajutine, vaid pidev.

"Ma annan abi ka teile," pöördub Taalmaa tulevase vaataja poole kui Koduabiline ja kiidab näitlejana, et Astrid Reinla on hästi komöödiapakku tabanud.

Kui asendada eesti nimed inglise omadega, võiks tema sõnul autoriks pidada Neil Simonit. Sama meelt on ka lavastaja Tiit Palu, kes leiab, et vaatajale tuttavamasse keskkonda paigutatud situatsioonid on ehk naljakamadki.

Kindel garant on tema sõnul ka peaosatäitja Indrek Taalmaa, keda võib mööndusteta liigitada Eesti tippkoomikute hulka. Näidendi süþeed vaatajale avastamisrõõmuks jättes avab lavastaja siiski nii palju, et autori algset teksti on õige pisut kaasajastatud.

Astrid Reinla kirjutas näidendi nõukogude tingimustes, kus igapäevaelus oli puudus asjadest. Praegust elu iseloomustab kiirustav elurütm, kus vajaka jääb pigem ajast.

"Vaimukas, tempokas komöödia eesti keeles ja eesti oludes," kiidab Tiit Palu autori komöödiakirjaniku andeid. "Ei kõrgklassi veidrusi, armukesi kapis või muid kummalisi perverssusi, mis eestlasest vaatajale välismaa keeltest tõlgitud komöödiate puhul teinekord arusaamatuks jäävad."

Ka ei paku "Koduabiline" ühtegi allapoole naba sihitud nalja, mistõttu ei pea seda vaatama tulles tingimata lapsi koju jätma.

Lavastaja tõi materjali kiituseks välja sellegi fakti, et 1985. aastal Ugalas lavale jõudnuna mängiti lugu 128 korda. Pärnu Endlas olid esimesed kuus etendust kas täielikult või peaaegu välja müüdud juba enne esietendust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:43
Otsi:

Ava täpsem otsing