Kord on veok liiga suur, siis jälle väike…

Urvika Palts 29. november 2006, 00:00

Kord ootasime kaks tundi, enne kui ekspedeerija teatas, et veoauto on küll 500 meetri kaugusel kontorist, kuid järelhaagisega masin ei pääse kitsast tänavast läbi.

Sõiduautod olid tiheda liiklusega tee veoauto ees ja taga ummistanud ning olukorra lahendamiseks tuli kohale kutsuda politsei. Edaspidi informeerisin alati transpordifirmasid, et kontori juurde pääsemiseks tuleb läbida kitsad tänavad.

Transporditellimuses tuleb alati märkida ära kauba mõõtmed vältimaks olukorda, kus ekspedeerija saadab kohale näiteks kaubiku või madala kaubaruumiga masina.

Kord, kui oli jälle kiire tööperiood, saadeti kaupa tooma tavalisest madalama kaubaruumiga veok. Arutasime transpordifirmaga võimalikke lahendusi ja parimaks variandiks osutus kauba kõrgemale autole ümberlaadimine terminalis. Suur oli kliendi üllatus, kui kaup jõudis kohale küll kõrgema veokiga, kuid laiali paisatuna. Transpordifirma poolt lubatud kauba alusele tagasi paigutamine oligi lubaduseks jäänud.

Ekspedeerijad kurdavad, et tootmisettevõtted tellivad autod toodetele järele alati pärastlõunal kell 14-15. Tavaliselt lõppevad sel ajal esimesed vahetused ja valmib viimane osa saadetisest.

Kogemuste põhjal tean, et mida rohkem ekspedeerijale helistad, seda kindlamini jõuab veok sinu juurde esimesena.

Kord, kui ma taas ekspedeerijale helistasin ning küsisin, kui kaugel auto siis on, sain vastuseks, et see peab ainult ümber nurga keerama ja ongi kohal.

Küsisin igaks juhuks masina registreerimisnumbri. Üllatus oli suur, kui avastasin, et liiklen rekka järel, millele kava kohaselt peaks juba linna teises otsas kaupa peale laaditama. Lisaks ekspedeerijatele tuleb aeg-ajalt maid ja puid jagada ka autojuhtidega.

Kord väitis üks autojuht tarnijale, et tema autosse ei mahu kaks suuremõõdulist alust kõrvuti. Mees ladus ühe ilusa sirge rea aluseid keset treilerit. Aastaid on sarnastesse autodesse mahtunud kaks alust kõrvuti, seekord aga arvas juht, et mahub ainult üks. Kui transpordifirma nõudis saadetise eest täiskoorma tasu, asusime nagu rätsepad autot ja aluseid mõõtma. Aluse mõõdud polnud muutunud, kuid mine tea, äkki oli suve jooksul treiler kokku kuivanud. Õnneks see nii polnud.

Autojuhtide seas on mõned vahvad tüübid, kes sõidavad küll kohale, aga ei tule kabiinist välja. Veofirmast helistatakse ja kirutakse, miks te juba kaupa peale ei lae, masin ju ootab maja ees!? Me ei osanud arvata, et eemal põõsa taga redutav auto on just meie, mitte naaberfirma juurde laadima tulnud.

Mõnikord olen teadmatusest tellinud kauba nõnda pakituna, et selle mahalaadimiseks pole ettevõttes parajasti võimalusi olnud.

Näiteks olen lasknud kauba kohale toimetada konteineris, kuna olin varem näinud, kuidas meil laos konteinerisse kaupa laaditi. Kauba saabudes selgus, et toodete mahalaadimiseks on vaja kraanat.

Õnneks teadjamad ei lubanud mul kraanat tellida, sest meil polnud nagunii vastavat seadet, millega raskeid aluseid maha laadida.

Olukord lahenes kauba ümberlaadimisega teisele autole lähedal asuvas hulgilaos.

Hiljem sain teada, et konteineri saab tellida sadamast kohale sideloader'iga ehk teisisõnu - kraanat polegi vaja.

Kiiresti arenevad firmad on tihtipeale mures parkimisprobleemidega. Veoautod võtavad manööverdades suuri poognaid ning kaunistavad töötajate sõiduautosid mõlkidega.

Avariides võib süüdistada nii parkimis- ja laadimisruumi puudust kui ka ajanappuses rahmeldavaid autojuhte. Firmale uut (tootmis)hoonet planeerides võiks arvestada, et liiklus parkimisplatsi juures on kaootiline.

Kui kas või ühel autol pole parkimisruumi ja ta pargib valesti, on peagi maja ümber liiklus häiritud ning õnnetused varmad tulema.

Laadimisel on pahatihti probleeme dokumentidega. Näiteks nõuavad välismaa autojuhid CMRile (rahvusvahelise autoveo saateleht) allkirja ja templit, kuigi eesti seaduste järgi pole see vajalik. Inglise ja vene keeles on dokumendil nõutud aga allkirja ja templit.

Kuidas teha võõramaalasest autojuhile selgeks, et templit pole vaja?

Üheks probleemiks on saatelehtede ununemine ekspediitori lauale. Tuleb autojuht ja laiutab käsi, temal on ainult veokirjad, saatelehte pole. Kahjuks ei saa me kaupa vastu võtta veokirja alusel, mis pealegi on tihtipeale poolikult täidetud. Märgitud on ainult kauba kaal, mitte mingit märget saatja ja kauba aluste arvu kohta. Seetõttu peab autojuht ootama, kuni saatelehed ekspedeerija laualt koos märkega, mitu alust kaupa meile on mõeldud, kohale jõuavad.

Õige valik ei peitu alati koostööpartnerite vahetamises, vaid ühiste lahenduste leidmises. Kaks pead on ikka kaks pead.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:24
Otsi:

Ava täpsem otsing