Tarneprobleeme saab ennetada

Baltika ASi transpordi projektijuhi Kaupo Lõhmuse arvates ei ole mõistlik pikaajaliste lepingupartnerite puhul tarnelepingusse mõningaid klausleid sisse kirjutada, kuna see õõnestab vastastikust usaldusväärsust.

"Märksõnaks on eelkõige usaldus, meie eelistame juriidilistest nüanssidest enam panna rõhku usaldusele. Eritingimusi lepingusse pannes näitame partnerile, et me ei usalda teda. Kui tarne on viibinud, oleme rakendanud varuskeemi. Teisel juhul on asi lahendatud täiendavalt kokku lepitud kompensatsiooni abil," lausus Lõhmus.

Üks põhjus, miks Lõhmus ei näe vajadust tarnelepinguid üksipulgi lahti kirjutada, peitub tõsiasjas, et rahvusvahelises äris on osapooli palju ning detailidesse minek ei too soovitud kasu.

Lõhmusega vastupidisel seisukohal on aga ASi Nolato Tallinn Polymer tarneahela planeerija Airiini Süld, kelle arvates tulevad klauslid osapooltele kasuks.

"Juhul kui viivitused ilmnevad, teavad mõlemad osapooled, millised meetmed kasutusele võetakse. Meie puhul on taolised klauslid rahalised ning kasutusel suuremate ning võtmetarnijate puhul, kellega tehakse tihedat koostööd. Väiksemate tarnijatega taolisi klausleid ei ole, kuna kokkulepete sõlmimine on tihti aeganõudev," ütles Süld.

Quelle Halduse logistikajuhi Pärtel Tombergi sõnul puutuvad nemad tarneviivitustega kokku keskmiselt paaril nädalal aastas.

Igal suvel võib tekkida Tombergi sõnul olukordi, kus kohalikust veoressursist tuleb puudu.

Selle probleemi kõrvaldamiseks kaasab Eesti veofirma ka Saksamaa partnerite vahendeid.

"Komplikatsioonide vältimiseks oleme lepingusse vedajaga sisse kirjutanud tingimuse, mis kindlustab meile igal ajal teatud hulga veokeid. Iseenesest mõistetavalt on meil otsekontaktid nii tarnija kui ka vedajaga. Ka tarnijal on meile vedusid korraldava firmaga otsekontakt, juhuks kui midagi peaks plaanitust teistmoodi minema. Operatiivne infovahetus aitabki meil probleeme vältida," sõnas Tomberg.

Tombergi arvates õigustavad lühemate projektide puhul ennast tarnelepingutesse kirjutatavad võimalikud trahvimäärad toodete hilinemise korral. Pikaajalise koostöö puhul on see tema arvates küsitav, kuna viitab usalduse puudumisele.

Tingimuste mitmepoolne range määratlemine on Tombergi arvates mõistlik ka siis, kui viivitus tähendab toodangu lõppmüüjale suuri kulutusi. Kuna Quelle Eesti haru puhul on tarnijaks emafirma logistikaüksus, on neil leping sõlminud vaid vedajaga.